Remniku! 05.07-14.07 2011
Ma pole päriiskaua kirjutanud siia. Asi oli selles, et mind ei olnud 10 päeva. Ning nüüd kojujõudes on mul igast muid paremaid asju teha olnud, kui blogi kirjutada :D
Üritan teha võimalikult lühidalt laagri kohta, sest meenutades mu eelmist blogi , mis on tehtud ühe päeva kohta.. siis suht hull oleks mõelda, et see tuleb mul nüüd sama pikk + veel kümne, mitte ühe päeva kohta .:D
11juuli- FOLKLOORIPÄEV:
See päev oli tantsude ja lauluderohke. Keskenduti regilaulude laulmisele, rahvatantsude tantsimisele, ning õhtul kogunes terve laager diskosaali, kus kõik tantsisime seltskonnatantse. ( mul on üks tore tädi, kükita, kui sul tuju hea jne )
See õhtu juhtus ka midagi väga creepyt. Olime Elinaga just pesust tulnud ja hakkasime Sergei, Vitali ja Vanja tuppa külla sättima. Elina kohendas enda soengut peegli ees, kui järsku hakkas lambituli täiega vilkuma. Elina muidugi arvas, et see olen mina ja käskis mul see naljategemine ära lõpetada, sest ta ei saa ju sättida ennast niimoodi, kui lamp sisse-välja vilgub. Kuna majas oli öörahu ja kell oli palju, siis õues oli jumala pime ka juba.
Elina aga riidles minuga edasi " karku noh, lõpeta ära , pane tuli põlema nüüd, ma ei näe ju muidu ! "
Mina " saa aru , seda ei tee mina.. " Lõpuks Elina nägigi, et selle tekitajaks ei olnud mina ja peale seda läksid tuled täiesti kustu. Läksime ruttu majast täiesti välja siis , sest see kogu asi oli täiega õudne juba.
Järsku kuulsime, et maja sees hakkas mingi signaal tööle, see küll ei olnud eriti kõvasti, aga piisavalt, et meie seda õue kuuleks.
Peale seda olime me täiesti segaduses, et mida teha. sest meil ei olnud aimugi, mis toimus. Lõpuks läksime ja äratasime Kelli ( teise meie rühma kasvataja) üles ja küsisime et mis toimub. Tema aga ütles, et see on kõigest üks elektrikatkestus ja alati, kui elekter ära läheb, hakkab mingi signaaliasi tööle. Et pmst, täiesti tavaline asi. :D Lõpuks meie hirm vaibus ja läksime siis pimeduses teise majja, teistele külla ja nautisime elektrikatkestust kõik koos seltskonnas !
12 juuli- TEATRIPÄEV:
Teatripäeval valmistastati kõigile soovijatele kipsmaske ja tehti näomaalinguid. Õhtul sai aga iga grupp esitada mingi kindla näidendi. Meil oli selleks okasroosike.
Meie uno õhtud hakkasid vaikselt ära kaduma, sest enamjaolt olime me nüüd alati kõrvalmaja majavanema toas. Sinna kujunes meil vaikselt selline kindel seltskond juba : Mina, Elina, Sergei, Vitali, Vanja, Silver, Marusja, Leena(niikaua kui ta seal oli), Nadja, ning 3 arsti. Meesarst oli Artur, aga 2 tüdruku nime ma ei mäleta.
Nii hea, kui ühes pisikes toas on erinevate elukutsete valdajaid, näiteks meedik, Arturi käest saime teada igast fakte arstinduse ja inimeste kohta.Ta on seda juba 3 aastat õppinud, ning tal oli rääkida erinevaid lugusid , seoses sellega. Saime teada, et inimese nina ja kõrvad kasvavad kogu elu jooksul ja et inimese keel on tegelikult vääga pikk. Näiteks kuulsime me lugusid ka selle kohta, kui nad surnukuuris inimese lahkamist vaatamas käisid.. paraku see mis me sealt kuulsime, on selline teema, mida siin mainima ei hakka, sest see on päris hull .. :D
13 juuli- EESTI PÄEV:
Seoses Eesti päevaga jäi mulle meelde üks vastus keeleõppest, kui küsisin lastelt, mis on Eesti pealinn? Vastuseks tuli mulle ühelt väikselt vene poisilt, et Eesti pealinn on Vanalinn! (:
Veel tuli mul meelde rannasolemine, kui tüdrukutega vees olin. Järsku nägin et üks tüdruk on pikemat aega mu naba uurinud ja siis jookis teise tüdruku juurde " näeee, karolinil on täpselt samasugune naba nagu minul !! " ja siis tuli minu juurde üks kolmas tüdruk ja küsis mu käest, et kas mul on õigesti või valesti lõigatud naba ? :D
Eesti päeval korraldati lastele ka üks seiklusmäng. Mina ja Elina peitsime ära laagriplatsi peale 15 riideriba, kus olid kirjas kõik Eesti maakonnad, ning lapsed pidid need üles otsima ja selle maakonna kohta rääkima, mille leidsid.
Eesti päeva õhtul valiti ka välja laagri Miss ja Meister. Missiks sai meie rühmast Krissu , ja Misteriks sai PaŠha!
14 juuli - LAHKUMISE PÄEV:
Viimane päev jõudis kätte kui linnutiivul. Mida päev edasi läks, seda vähem mul tekkis tahtmine sealt ära minna. Laagri lõpuks oli meil Elinaga ka kindel ,et kevadel teeme endale kasvataja load ära ja heameelega läheme Remnikule tagasi, sest see seltskond ja õhtused istumised olid lihtsalt suurepärased!
Tundub, et isegi lastele meeldis, sest kui kõik kella 2 ajal bussi ootasid, olid väga paljudel silmad märjad, sest paljud,, kellega seal tuttavaks said, ei kohtu sa vb enam kunagi.
Üritan teha võimalikult lühidalt laagri kohta, sest meenutades mu eelmist blogi , mis on tehtud ühe päeva kohta.. siis suht hull oleks mõelda, et see tuleb mul nüüd sama pikk + veel kümne, mitte ühe päeva kohta .:D
5 juuli- TUTVUMISPÄEV:
Hommikul kell 9 läks buss rahvusraamatukogu eest. Bussisõit oli suht pikk ja eriti lõbus ei olnud, õnneks nägime seal tuttavaid nägusid, kes koos meiega koolitusel olid. Kohalejõudes esmapilgul asi ka eriti hea ei olnud. Millegipärast arvasime Elinaga, et meid ootab ees midagi paremat, kui tegelikult. Mõtlesime, et 10 päeva on ju uskumatult palju ja peame kogu selle aja seal veetma...
Juhataja juurde minnes saime teada, millise rühma abikasvatajateks saame. Mina sain endale keskmised tüdrukud. Elina sai suured poisid. Seejärel näidati meile kätte, kus me ööbima hakkame. Kuna meil niikuinii rühmad olid erinevad, siis lootsime, et äkki saame vähemalt ühes toas elada. Nii läkski.
Meid pandi majavanema tuppa, kus lisaks meie toaosale, oli seal veel 2 voodit, rõdu. ning uksega eraldatud toaosa, kus oli üks voodi, ja rõdu. Meie saime endale kohe ukse ees olevad 2 voodit. Meie taga oli teine kasvataja Kristina, kes meile kogu laagri vältel väga kuri tundus ja ühevoodiga toas oli Leena, teda teadsime me juba koolituselt (:
6 juuli - KUNSTIPÄEV:
Teise päeva hommikuks olime avastanud laagri kõige kohutavamad olevused- Kihulased. See oli ka päev, kus saime teada enda päevakava, mida tuli järgima hakata. 8.30 äratus. hommikuvõimlemised, päevakohased tegevused, 4 korda päevas söömised, õhtused esinemised jne.
Kunstipäeval tegid kõik lapsed oma kunstinäituse, lisades sinna endajoonistatud pilte ja kuues erinevas töötoas tehtud asju.
Selle päeva jooksul avastasime me ka Remniku tõelise võlu- Peipsi järve, mis oli kõigest paari sammu kaugusel aiaväravast. See on veekogu, mida isegi oma silmaga nähes, kutsud ikka automaatselt mereks, sest see on lihtsalt nii suur.. Teise päeva õhtul saime me ka lähemalt tuttavaks enamus teiste kasvatajatega. Pmst oli meil 2 seltskonda, kus chillida õhtuti, peale laste öörahu. Kas mängida ühe seltskonnaga uno kaarte või siis teise seltskonnaga filme vaadata. :D
Kunstipäeval tegid kõik lapsed oma kunstinäituse, lisades sinna endajoonistatud pilte ja kuues erinevas töötoas tehtud asju.
Selle päeva jooksul avastasime me ka Remniku tõelise võlu- Peipsi järve, mis oli kõigest paari sammu kaugusel aiaväravast. See on veekogu, mida isegi oma silmaga nähes, kutsud ikka automaatselt mereks, sest see on lihtsalt nii suur.. Teise päeva õhtul saime me ka lähemalt tuttavaks enamus teiste kasvatajatega. Pmst oli meil 2 seltskonda, kus chillida õhtuti, peale laste öörahu. Kas mängida ühe seltskonnaga uno kaarte või siis teise seltskonnaga filme vaadata. :D
kihulased (LL) |
Peipsi järv |
vasakult: Leena, Elina, mina, Silver |
7 juuli- MAAILMAPÄEV:
Maailmapäeval tehti mulle ja Elinale selline tore pakkumine hakata laagrilastele eesti keelt õpetama. Seda just sellepärast, et meie vahetus, oli sattunud enamvähem pooleks eestlaseid ja venelasi. Meil alguses ei olnud aimugi, mida öelda sellepeale ja mida teha , aga keeletädi vaid ütles et me ei muretseks ja pani meid kirja. Nii oligi, Mina, Elina ja Sergei hakkasime kolmekesti umbes kahekümne 9-14. aastase vene poisi eestikeele õpetajaks :D
Ma loodan, et see keeleõpe oli lastele ka põnev, sest õnneks nad ei tuubi seda keelt seal nagu koolis vaid õppisid seda läbi mängude ja rääkimise.
Elinaga suutsime endale toredad hüüdnimed sebida- Markovkid. ( eesti keeles: Porgandid). Esialgu kutsusid vaid Sergei ja Vanja meid nii , aga kuna lõpuks olid kõik suht harjunud sellega, siis neid inimesi lisanus veelgi , kes meid nii kutsusid. :D
See oli ka päev, kus lohutasime ennast sellega et täpselt nädal aega peame me veel siin olema.. ja see tundus siismõeldes nii pagana pikk aeg.
See oli ka päev, kus lohutasime ennast sellega et täpselt nädal aega peame me veel siin olema.. ja see tundus siismõeldes nii pagana pikk aeg.
Maailmapäeva õhtul toimus Eurovisioon. Öörahu tuli kell 23.00
8 juuli- SPORDIPÄEV:
Nagu nimigi ütleb, keskenduti sellel päeval kõige rohkem sporditegemisele. Poistele meeldis see päev väga, aga tüdrukud üritasid igal võimalusel ära hiilida. Leidus ka tüdrukuid, kes ennast 5kesti ühte wc kabiini lukustasid ja keeldusid välja tulemast.
Sellel päeval tulid meile külla ka 3 korvpallurit, kes mängivad Kalev Cramos. Lastele nendega meeldis. Vahepeal, ei viitsinud Elina toast välja tulla, aga mina läksin vaatama, kas mu lapsed on koos korvpalluritega. Paraku oli see suht see aeg, kui lapsed läksid sööma ja siis sattusin nende 3 korvpalluriga juttu rääkima.
Naljakas oli aga see, et muidu küsisid kõik nende käest autogramme ja värki, aga kui nendega juttu rääkisin, olid nemad need, kes hakkasid minu kontaktandmeid küsima. Tuli välja, et nad elavad Tallinnas kõik ja lubasid minu ja elinaga veel tln-s kokku saada.
Üks korvpalluritest, Howard Frier õpetas mulle veel mingit kossutrikki, mida peab ikka täiega harjutama, kui seda ilusti osata tahad.
Kui Elina välja tuli, siis rääkisin talle ka, et need korvpallurid tahavad meie kontaktandmeid ja rääkisin veel igast fakte, mis kuulnud olin. Sellepeale ütles Elina. " issand, ma jätan su kõigest 10ks minutiks üksi ja juba sa suudad kõik sellised asjad teada saada vms" :D
9 juuli- MEEDIAPÄEV:
Külas käis meil üks Eesti päevalehe ajakirjanik, kes lastele ajakirjandusest rääkis. Päeval pidid lapsed ka ise joonistama iga korruse peale ühe ajalehe.
Õhtul valmistas iga rühm oma video. Teemad olid erinevad : uudis, ilmateade, reklaam, dokumentaalfilm, huumor, sport.
Selleks ajaks olime avastanud laagri teised toredad sõbrad- Konnad. Meil oli täielik paranoia nendega, sest kui õhtul õuest tuppa hakkasime tulema, nägime välisukse eest suuuurt kärnkonna, ta ju tegelikult ei tee midagi meile, aga see oli lihtsalt väga creepy. Õnneks saime mööda temast aga kui vetsu hakkasime minema, leidsin täpselt vetsu ukse eest samasuguse. Kahjuks oli ta sellise koha peal ,et temast mööduda oli suht kitsas maa.. aga noh, vetsu pidi minema, niiet midagi ei jäänud üle :D Oleks need sis sellised väiksed ja armsad olnud, aga ei... nad olid sellised suured ja rohelised .. :D
Käes oli ka nüüd seeaeg, kus päevi enam lugeda ei tahtnud, sest kojuminek oleks ilmselgelt kurb olnud, kõik need kasvatajad, lapsed, isegi söök ja toad, olid saanud nii lähedaseks.
10 juuli- MÄNGUPÄEV:
Mängupäeva hommikul tegelesime mitu tundi esmaabi mängude mängimisega. See oli igati arendav mäng nii laste, kui ka täiskasvanute jaoks.Tuletati meelde, mida tuleb teha nt. ninavere jooksu korral jne.
Sellel päeval juhtus ka minu jaoks paanika. Elina hakkas lastele andma keeleõppe tunni ajal tantsutrenne, mis tähendas seda, et keeleõppesse jäime ainult mina ja Sergei. Paraku pidi meie programmijuht poole pealt ära minema ja Sergei võttis tema ameti üle. Niisiis, veetsin mina üksi väga suure osa ajast 20 vene poissi õpetades. Aga noh, arvata on, et see kujunes suht võimatuks.. :D
Õhtul toimusid erinevad põnevad meeskonnamängud laste vahel ning peale seda oli talendishow.
Meie mõlemad toakaaslased pidid laagrist ära minema ( Lenal oli arst, Kristina jäi haigeks), niiet terve tuba oli meie päralt, mis oli tegelikult väga suur osa. Nüüd siis jaotus meie tuba niimoodi , et meie magasime ikka nende 2 esimese voodi peal ,aga kõik meie asjad, kotid ja stuff oli nüüd 2 tagumise voodi peale jaotatud. Tagumist tuba kasutasime me telefoni laadimise ja asjade kuivatamise jaoks :D
8 juuli- SPORDIPÄEV:
Nagu nimigi ütleb, keskenduti sellel päeval kõige rohkem sporditegemisele. Poistele meeldis see päev väga, aga tüdrukud üritasid igal võimalusel ära hiilida. Leidus ka tüdrukuid, kes ennast 5kesti ühte wc kabiini lukustasid ja keeldusid välja tulemast.
Sellel päeval tulid meile külla ka 3 korvpallurit, kes mängivad Kalev Cramos. Lastele nendega meeldis. Vahepeal, ei viitsinud Elina toast välja tulla, aga mina läksin vaatama, kas mu lapsed on koos korvpalluritega. Paraku oli see suht see aeg, kui lapsed läksid sööma ja siis sattusin nende 3 korvpalluriga juttu rääkima.
Naljakas oli aga see, et muidu küsisid kõik nende käest autogramme ja värki, aga kui nendega juttu rääkisin, olid nemad need, kes hakkasid minu kontaktandmeid küsima. Tuli välja, et nad elavad Tallinnas kõik ja lubasid minu ja elinaga veel tln-s kokku saada.
Üks korvpalluritest, Howard Frier õpetas mulle veel mingit kossutrikki, mida peab ikka täiega harjutama, kui seda ilusti osata tahad.
Kui Elina välja tuli, siis rääkisin talle ka, et need korvpallurid tahavad meie kontaktandmeid ja rääkisin veel igast fakte, mis kuulnud olin. Sellepeale ütles Elina. " issand, ma jätan su kõigest 10ks minutiks üksi ja juba sa suudad kõik sellised asjad teada saada vms" :D
9 juuli- MEEDIAPÄEV:
Külas käis meil üks Eesti päevalehe ajakirjanik, kes lastele ajakirjandusest rääkis. Päeval pidid lapsed ka ise joonistama iga korruse peale ühe ajalehe.
Õhtul valmistas iga rühm oma video. Teemad olid erinevad : uudis, ilmateade, reklaam, dokumentaalfilm, huumor, sport.
Selleks ajaks olime avastanud laagri teised toredad sõbrad- Konnad. Meil oli täielik paranoia nendega, sest kui õhtul õuest tuppa hakkasime tulema, nägime välisukse eest suuuurt kärnkonna, ta ju tegelikult ei tee midagi meile, aga see oli lihtsalt väga creepy. Õnneks saime mööda temast aga kui vetsu hakkasime minema, leidsin täpselt vetsu ukse eest samasuguse. Kahjuks oli ta sellise koha peal ,et temast mööduda oli suht kitsas maa.. aga noh, vetsu pidi minema, niiet midagi ei jäänud üle :D Oleks need sis sellised väiksed ja armsad olnud, aga ei... nad olid sellised suured ja rohelised .. :D
Käes oli ka nüüd seeaeg, kus päevi enam lugeda ei tahtnud, sest kojuminek oleks ilmselgelt kurb olnud, kõik need kasvatajad, lapsed, isegi söök ja toad, olid saanud nii lähedaseks.
10 juuli- MÄNGUPÄEV:
Mängupäeva hommikul tegelesime mitu tundi esmaabi mängude mängimisega. See oli igati arendav mäng nii laste, kui ka täiskasvanute jaoks.Tuletati meelde, mida tuleb teha nt. ninavere jooksu korral jne.
Sellel päeval juhtus ka minu jaoks paanika. Elina hakkas lastele andma keeleõppe tunni ajal tantsutrenne, mis tähendas seda, et keeleõppesse jäime ainult mina ja Sergei. Paraku pidi meie programmijuht poole pealt ära minema ja Sergei võttis tema ameti üle. Niisiis, veetsin mina üksi väga suure osa ajast 20 vene poissi õpetades. Aga noh, arvata on, et see kujunes suht võimatuks.. :D
Õhtul toimusid erinevad põnevad meeskonnamängud laste vahel ning peale seda oli talendishow.
Meie mõlemad toakaaslased pidid laagrist ära minema ( Lenal oli arst, Kristina jäi haigeks), niiet terve tuba oli meie päralt, mis oli tegelikult väga suur osa. Nüüd siis jaotus meie tuba niimoodi , et meie magasime ikka nende 2 esimese voodi peal ,aga kõik meie asjad, kotid ja stuff oli nüüd 2 tagumise voodi peale jaotatud. Tagumist tuba kasutasime me telefoni laadimise ja asjade kuivatamise jaoks :D
11juuli- FOLKLOORIPÄEV:
See päev oli tantsude ja lauluderohke. Keskenduti regilaulude laulmisele, rahvatantsude tantsimisele, ning õhtul kogunes terve laager diskosaali, kus kõik tantsisime seltskonnatantse. ( mul on üks tore tädi, kükita, kui sul tuju hea jne )
See õhtu juhtus ka midagi väga creepyt. Olime Elinaga just pesust tulnud ja hakkasime Sergei, Vitali ja Vanja tuppa külla sättima. Elina kohendas enda soengut peegli ees, kui järsku hakkas lambituli täiega vilkuma. Elina muidugi arvas, et see olen mina ja käskis mul see naljategemine ära lõpetada, sest ta ei saa ju sättida ennast niimoodi, kui lamp sisse-välja vilgub. Kuna majas oli öörahu ja kell oli palju, siis õues oli jumala pime ka juba.
Elina aga riidles minuga edasi " karku noh, lõpeta ära , pane tuli põlema nüüd, ma ei näe ju muidu ! "
Mina " saa aru , seda ei tee mina.. " Lõpuks Elina nägigi, et selle tekitajaks ei olnud mina ja peale seda läksid tuled täiesti kustu. Läksime ruttu majast täiesti välja siis , sest see kogu asi oli täiega õudne juba.
Järsku kuulsime, et maja sees hakkas mingi signaal tööle, see küll ei olnud eriti kõvasti, aga piisavalt, et meie seda õue kuuleks.
Peale seda olime me täiesti segaduses, et mida teha. sest meil ei olnud aimugi, mis toimus. Lõpuks läksime ja äratasime Kelli ( teise meie rühma kasvataja) üles ja küsisime et mis toimub. Tema aga ütles, et see on kõigest üks elektrikatkestus ja alati, kui elekter ära läheb, hakkab mingi signaaliasi tööle. Et pmst, täiesti tavaline asi. :D Lõpuks meie hirm vaibus ja läksime siis pimeduses teise majja, teistele külla ja nautisime elektrikatkestust kõik koos seltskonnas !
12 juuli- TEATRIPÄEV:
Teatripäeval valmistastati kõigile soovijatele kipsmaske ja tehti näomaalinguid. Õhtul sai aga iga grupp esitada mingi kindla näidendi. Meil oli selleks okasroosike.
Meie uno õhtud hakkasid vaikselt ära kaduma, sest enamjaolt olime me nüüd alati kõrvalmaja majavanema toas. Sinna kujunes meil vaikselt selline kindel seltskond juba : Mina, Elina, Sergei, Vitali, Vanja, Silver, Marusja, Leena(niikaua kui ta seal oli), Nadja, ning 3 arsti. Meesarst oli Artur, aga 2 tüdruku nime ma ei mäleta.
Nii hea, kui ühes pisikes toas on erinevate elukutsete valdajaid, näiteks meedik, Arturi käest saime teada igast fakte arstinduse ja inimeste kohta.Ta on seda juba 3 aastat õppinud, ning tal oli rääkida erinevaid lugusid , seoses sellega. Saime teada, et inimese nina ja kõrvad kasvavad kogu elu jooksul ja et inimese keel on tegelikult vääga pikk. Näiteks kuulsime me lugusid ka selle kohta, kui nad surnukuuris inimese lahkamist vaatamas käisid.. paraku see mis me sealt kuulsime, on selline teema, mida siin mainima ei hakka, sest see on päris hull .. :D
Vanja |
Silver |
13 juuli- EESTI PÄEV:
Seoses Eesti päevaga jäi mulle meelde üks vastus keeleõppest, kui küsisin lastelt, mis on Eesti pealinn? Vastuseks tuli mulle ühelt väikselt vene poisilt, et Eesti pealinn on Vanalinn! (:
Veel tuli mul meelde rannasolemine, kui tüdrukutega vees olin. Järsku nägin et üks tüdruk on pikemat aega mu naba uurinud ja siis jookis teise tüdruku juurde " näeee, karolinil on täpselt samasugune naba nagu minul !! " ja siis tuli minu juurde üks kolmas tüdruk ja küsis mu käest, et kas mul on õigesti või valesti lõigatud naba ? :D
Eesti päeval korraldati lastele ka üks seiklusmäng. Mina ja Elina peitsime ära laagriplatsi peale 15 riideriba, kus olid kirjas kõik Eesti maakonnad, ning lapsed pidid need üles otsima ja selle maakonna kohta rääkima, mille leidsid.
Eesti päeva õhtul valiti ka välja laagri Miss ja Meister. Missiks sai meie rühmast Krissu , ja Misteriks sai PaŠha!
laagri mister, Pasha |
Valges kleidis laagri miss, Krissu ! |
with mask |
14 juuli - LAHKUMISE PÄEV:
Viimane päev jõudis kätte kui linnutiivul. Mida päev edasi läks, seda vähem mul tekkis tahtmine sealt ära minna. Laagri lõpuks oli meil Elinaga ka kindel ,et kevadel teeme endale kasvataja load ära ja heameelega läheme Remnikule tagasi, sest see seltskond ja õhtused istumised olid lihtsalt suurepärased!
Tundub, et isegi lastele meeldis, sest kui kõik kella 2 ajal bussi ootasid, olid väga paljudel silmad märjad, sest paljud,, kellega seal tuttavaks said, ei kohtu sa vb enam kunagi.
Comments
Post a Comment