Juhuu, ma sain tööle!
Igaljuhul lõpuks saime me endale ka sotsiaalkindlustusnumbri, mis meile töö otsimise alal paljud esialgu suletud uksed avas. Sotsiaalkindlustusnumbri saime endale läbi tutvuste ja kogu see protsess läks läbi tutvuste nii palju kiiremini, kui algul üleüldse arvata oleks võinud.
Tenerifel käib tööotsimine enamasti ainult ise kohtades enda CVd pakkumas käies. E-maile siin keegi eriti ei loe ja kui sinna enda CV saadad, siis võidki oma vastust ootama jääda.
Otsimise poole pealt niipalju, et mina olen umbes viieteistkümnes restoranis ja baaris küsimas käinud, et kas neil on äkki töötajat vaja. Mõned ütlevad kohe, et pole vaja. Mõned võtavad CV ja lubavad ühendust võtta.
Ühte restorani olin ma peaaegu juba täiesti kindel inimene, kuni lõpuks selgus et kuna mul sellel hetkel sotsiaalkindustusnumbrit veel polnud, siis nemad mind tööle ei võtnud.
Kohe kui sots. numbri tehtud sain, võtsin selle restoraniga uuesti ühendust ja käisin uuel vestlusel. Seda tööd ma esialgu siiski vastu ei võtnud, sest see oli alles esimene pakkumine ja mõtlesin natuke maad uurida.
Ühel päeval kutsuti mind proovipäevale ühte hubasesse Telliskivi loomelinnaku stiilis söögikohta. Tegemist oli inglise gurmee ja liibanoni söögikohaga. Kuna erinevaid detaile ja asju oli seal palju, öeldi mulle kohe alguses et kõige rohkem keskenduksin esialgu kokteilide õppimisele ja magustoitude serveerimisele. Ehk kui üks nendest tellimustest tuleb, ei tegele millegi muuga kui nende õppimisega. Õhtu jooksul tekkis päris mitu sellist olukorda, kus keskendusin ülemuse käsule kokteile õppida ja seda tehes sain riielda et mismõttes ma hoopis laudu ei korista või kliente ei teeninda vaid mingeid kokteile õpin :D
Vahepeal üllatas väga ebameeldivalt mind juhtum, kus söögikohta tuli üks mees ja palus et teenindaja talle korra nuga laenaks et saia lõigata. Teenindaja võttis enda selja tagant šokolaadise noa, sest sellega oli äsja torti lõigatud, hõõrus selle ühelt ja teiselt poolt vastu niisket lauapühkimislappi enamvähem puhtaks ja andis selle mehele. Siinkohal pean veel ära mainima et see laualapp oli sellel hetkel üsna räpane. Nii sellel mehel kui ma mul jäi selle peale suu suht lahti ja mees uuris et äkki saaks natuke puhtama noa.
Või siis näiteks kui magustoitu serveerima hakates olid kõik teelusikad otsa saanud, võttis see sama teenindaja kraanikausist mustad lusikad, pühkis (mitte ei pestnud) salhvakaga üle ja viis lauda. Ülemus neid juhtumeid muidugi ei näinud ja mina talle kituma ka ei läinud. Samas kui mina piisavalt kiire ei olnud ja kokteilide tegemisele keskendusin (nagu alguses kästi), sain pahandada, aga kui enne toitu lauda viimist sellest juuksekarva leidsin ja seda kokale näitasin ( ja sellega kliendile heateo tegin) siis sellest ei tea ülemus midagi.
Sealolles mõistsin, et sellise ameti peal töötades tutvud tumedate köögisaladustega, millega küll keegi kunagi kliendina kokku ei tahaks puutuda, aga kahjuks kunagi ei tea mis sinu vaatepildist eemal toimub.
Õhtu lõppedes arvas ülemus, et ma pole selle koha jaoks siiski piisavalt kiire ja sinna ma tööle ei saanud. Võib-olla on parem kah, sest see töö selles kohas oli tegelikult paras hullumaja.
Sellest paar päeva hiljem leidsin populaarselt tööpakkumiste saidilt milanuncios, et ühte grillikohta otsitakse ettekandjat. Kuna koht polnud eriti kaugel, otsustasin sinna CV viia. Kohapeal öeldi mulle, et tuleksin kell 2 tagasi, sest siis on ülemus kohal ja saan temaga otse rääkida. Sobis. Enne kella kahte helistas mulle selle koha ülemus ja uuris et äkki saaksin hoopis õhtul kell 6 sinna söögikohta minna ja siis räägib mulle kõigest täpsemalt. Ülemus tundus hääle järgi olevat selline keskealine hispaanlane. Kui kell 6 kohale läksin ja ülemust küsisin, suunati mind ühe noore hiinlase juurde, kes väidedavalt seal kohas ülemus oli. Hääle järgi poleks elusees arvanud, et ka päeval hoopis noore hiinlasega telefonis rääkisin aga see selleks. Kogu mu töövestlus kestis kokku umbes 45 sekundit ja meie dialoog nägi välja umbes selline:
Mina: " Tere, jõudsin kohale. Mina olen Karolin"
Ülemus (terve tema tekst oli ilma ühegi emotsioonita): " Tere. Nii?"
Mina: " No ma tulin töövestlusele nagu te mind kutsusite"
Ülemus: " eee... sellest ma küll midagi ei tea..."
Mina: " Okei huvitav.. Keegi helistas mulle sellest kohast ja kutsus täna kella 6ks töövestlusele. Kas see siis ei olnud sina kes helistas?"
Ülemus: " Ei, mina see ei olnud. Hmm. Aa kuule tegelt vist helistasin küll jah. No okei. Kas sa saaksid töötada täiskohaga või poole kohaga?
Mina: " ehm, no selge. Täiskohaga. "
Ülemus: " Selge. Vaatan enda graafikut ja annan sulle teada millal mul vaba on. Aitäh ja nägemist. "
Lahkusin sealt kohast äärmise segadusega ja ei saanudki täpselt aru mis just juhtunud oli :D Kuna hispaanlastel on endiselt komme hiljaks jääda, siis läksin istusin lähedal olevale pargipingile ja sisimas lootsin et see hiinlane tegi mulle lihtsalt nalja ja õige ülemus pole veel kohalegi jõudnud. Istusin seal mõned minutid lootes et nüüd tuleb kõne õigelt ülemuselt et kus ma olen ja ta ju ootab mind vestlusele, aga seda kõnet ei tulnud.
Järgmisel päeval saatis see hiina ülemus mulle whatsappi sõnumi.
Nagu misasja :D Mis on palk, mis on töötingimused, mis on tööriietus? Seda vastust ei ole ma temalt tänaseni saanud.
Mingi aeg hiljem leidsin netist info et paari päeva pärast toimub animatsioonitiimi casting. Sealt siis valitakse välja inimesed, kes hotellidesse animatsioonitööle saavad. Animaatorid on hotellides need inimesed, kes hotellikliente nii erinevate võistluste, sporditegevuste, etteastete ja mängudega lõbustavad ja neil hotellisviibimise aja meeldivaks teevad. Castingul kuulasime presentatsiooni, tantsisime kõik koos erinevaid tantse ja lõpus tehti meiega individuaalne intervjuu. Mõni aeg hiljem saingi teada, et saingi ühte viietärnihotelli animaatoriks. Kuna tegemist on rahuliku spahotelliga, siis mingit möllu ja showsid hotellis ei ole ja ainsad animaatorid on need kes lastega tegelevad.
Kokkuvõttes meenutab see töö väga palju seda tööd mida ma 3 aastat noortekeskuses tegin. Nimelt kuulub mu sealsete tööülesannete hulka lastega suhtlemine, näomaalingute tegemine, meisterdamine, joonistamine,disko, playstationi /wii võistluste tegemine, mingigolfi mängimine, waterpolo korraldamine jne. Ainult et kui noortekas töötasin 7-26 aastaste noortega, siis hotellis kuuluvad mu klientide alla üldiselt 3-12 aastased.
Kuna hotelli karmide reeglite tõttu pilte teha ei tohi, leidsin hotelli kodulehelt mõned pildid enda töönurgast.
Kui laupäeval esimest tööpäeva hotellis alustasin, otsustasin viisakusest varem tööle jõuda. Tegelikult niikuinii paluti 10 minutit varem tulla, et hotelli uksekaardid saada. Bussiga liigun kodust hotelli umbes 20 minutit ja kodust välja läksin sellel päeval umbes tunnike varem. Tööl pidin olema 9.30. Buss millega minna plaanisin läks 8.34. Sellest järgmine 8.59. Kui bussipeatusesse jalutasin, nägin, et kell 8.22 sõitis minust see buss mööda millega tööle saanud. Sellel hetkel polnud ma päris kindel, kas eelmine buss jäi u. 10 minutit hiljaks või järgmine tuli 10 min varem. Mingi hetk aga mõistsin et enda plaanitud bussile ma ei jõudnudki. Lohutasin siis ennast et kui järgmine tuleb kell 8.59 ja tööle liigun 20 minutit, siis jõuan peaaegu täpselt ja ehk pole hullu midagi. Esiteks jäi buss paar minutit hiljaks ja kui buss oli 2 peatust ära sõitnud, läks bussijuht kohvi jooma!! Nagu misasja :D kui hotellikaardid ka tehtud said, jõudsin sellel päeval lõpuks tööle kell 9.47... Kuidas ma üleüldse saan kunagi arvestada et õigeaegselt tööle jõuan, kui bussid 10 minutit varem tulevad või bussijuhid keset sõitu kohvi jooma lähevad :D Päris kaks tundi varem ei viitsi ka selle pärast tööle minema hakata, et õigeks ajaks jõuda! Ükskõik kui närvi selline asi ajada võib, siis paraku pead endale meelde tuletama et sa oled Hispaanias ja siin on see normaalne ja lihtsalt ära mine närvi :D
Nagu ka millalgi mainisin, siis esimesel lauamänguõhtul tutvusin juhuslikult ühe eestlasega, kes mulle põhikooli lõpupeo meigi tegi. Nüüdseks peab ta Tenerifel salongi, kus praeguseks lisaks hotellitööle ka kõigile soovijatele geellakki teen.
Kui 4 aastat tagasi Leónis elades blogi pidades iga postituse lõppu inimeste reageeringuid Eesti kohta panin, siis nüüd tundub et saan seda jätkata.
- Hotellis tööl olles ütlesin ühele töökaaslasele et olen Eestist. Ta oli mega hämmingus ja ütles et tal on hetkel üks korterikaaslane Eestist, nimega Madis. Niiet Tenerifel elav Eesti Madis, kui sa seda praegu loed, siis tervitused sulle! :D
- Mainisin teisele töökaaslasele et olen Eestist. Ta oli suures hämmingus ja teatas rõõmuga et tal on üks vana sõber Eestist. Uurisin nime. Tegemist oli mingi vene nimega neiuga. Mõne aja pärast see töökaaslane vaatas fb-st järgi ja selgus et tegelt ta vana sõber oli pärit hoopis Slovakkiast...
Siin on kokkuvõte mu 4 aastat tagasi tehtud postitustele, ehk kuidas inimesed reageerisid, kui ütlesin et ma Eestist olen. Päris lõbus, aga kohati päris kurb lugemine: https://karkuu.blogspot.com/2014/07/minu-vahetusopilase-elu-hispaanias-sai.html?m=1
Põnev
ReplyDelete