13.05

 Lisan siia alustuseks ühe loo, mis mul täna juhtus ja mis mul siiamaani mõeldes ikka veel naeru suule toob. Enda hispaania keelega suudan ma ikka veel naljakalt feilida. Tegin täna koolis koos kolme kohaliku tüdrukuga meie ettekannet, millega juba üsna mitu nädalat tegelenud oleme. Siis seletas üks tüdrukutest mulle, et nüüd võtame igaüks ühe paberi, kirjutame kõigi meie nimed sinna peale ja lisame ühe numbri 1-10ni. Ma ei saanud esialgu päris täpselt aru mida see number tähendab, aga kui nägin, et meie töös on täpselt 10 teemat, siis eeldasin, et nö. loosiga võtame, kes mis peatükist räägib. Kuna ma ilmselgelt ei tahtnud esimene olla, siis panin ühele tüdrukule number 1, teisele 2, kolmandale 4 ja endale 9, et ma rahulikult eelviimasest teemast rääkida saaks. Kui nad need paberid ära segasid ja lahti tegid, siis vaatasin, et kõik said 7,8,9 numbriks.. mõtlesin, et naljakas... ja kui nad minu paberi lahti tegid ja seda vaatasid, tegid kõik üllatunud näod ja suured silmad... Mõistsin, et olin nende jutust naaatukenee valesti aru saanud... Nimelt pidime me üksteisele hindeid panema, kes kuidas rühmas töötanud on ja Hispaanias meil ongi hindamissüsteem 1-10ni, kuid alates 5,5 punktist oled sa alles läbi saanud.
Kujutate siis ette nende hämmingut ja pahameelt, kui ma neile kõigile panin hindeks 1,2 ja 4 ja siis endale ilusti 9 :D :D Õnneks saime selle asja ilusti korda aetud, kui seletasin, et sain asjast hoopis teistmoodi aru.. :D

Hakkasin ükspäev enda vanu blogipostitusi lugema ja leidsin midagi üsna kummalist. Nimelt, kui ma eelmise aasta märtsi kuus teada sain kuhu linna ma Hispaanias tulen, tegin sellest postituse koos kolme pildiga. Nüüd seda postitust lugedes avastasin, et olin sinna lisanud pildi, kus minu enda teadmata minu praegune kodu peal on. Minu koduks on siis täpselt katedraali kõrval olev kollane maja, mida pildilt näha võib.

Ühel reedesel õhtul, kui just välja olin minemas, otsustasin niisama huvi pärast üle pika aja koolimeile vaadata. Seal siis avastasin kirja, et järgmise päeva hommikul toimub kuskil Leóni teise linna otsas üks tsirkuse workshop. Teadsime Getriiniga, et ega sellel päeval siis pidu kaua panna ei saa, sest järgmisel hommikul oli juba kell 8 äratus. Ega me jälle päris täpselt ei teadnud, mida sellelt workshopilt oodata aga klounininad võtsime igaks juhuks kaasa, sest koolis on seda siiamaani vaja läinud.
 Nagu ilusti eestlastele kohane, jõudsime me kohale esimestena. Kuna workshop toimus kuskil suures laoruumis kus kohalik tsirkusetrupp töötab, siis selle leidmine võttis ikka omajagu aega. Lõpuks peatus meie kõrval üks mees, uuris kuhu me lähme ja kui meilt vastuse sai ütles et hüpake autosse, sest tema on nimelt tänane workshopi juhendaja.
Pidime ootama veel umbes 20 minutit, kuni ilmus veel umbes 10 inimest. Lisaks ka meie ülikooli õppejõud, kes meile selle info edastas. Ta oli ääretult rõõmus, et vähemalt meiegi tulime, sest terve 20ne inimese peale klassist, olime meie Getriiniga ainsad, kes kohale ilmusid. Lõpuks saime ka workshopi teema teada. Me ei hakanudki klounitrikke õppima ( kahjuks...) vaid hoopis improtantsimist ja erinevat liikumist, mis oli samuti väga lahe ja omapärane kogemus. Loodetavasti saab ka kunagi midagi klounitöö kohta õppida :D

Kui ma kunagi sügisel mainisin, et kohalikus erasmuse baaris toimuvad erinevad riikide teemapeod, siis mainin ära, et need toimuvad ikka veel. Natuke feil on aga see, et näiteks kui oli Türgi pidu, siis kõikide teiste jaoks tundus muusika tõesti Türgi omana. Kuid türklased ise ütlesid, et enamus muusikas oli tegelikult araabia oma. Sama rääkisid jaapanlased enda peol, kui Hiina muusikat lasti. Ega keegi ju niikuinii aru ei saa.
Nüüd paar nädalat tagasi toimus aga Läti pidu. Otsustasime Getriiniga juba huvi pärast kohale minna, sest kuna läti keele tunneme kindlalt ära, siis tahtsime kuulata, missugust muusikat seal lastakse. Lootsime näiteks Lauris Reiniksit või midagi kuulda aga noh.. sellest oli asi kaugel. Terve öö jooksul kuulsin ma rohkem vene, kui läti keelseid lugusid ja neid viimaseid kuulsin ka vaid kahte.

Erasmuse elu on üldse väga vaikseks jäänud siin võrreldes esimese semestriga. Kuna teisipäev ja neljapäev on alati kindlad peopäevad erasmuslastele, siis üldiselt on ka nendel päeval alati väga palju rahvast väljas, kuid viimaselajal mitte. Niisis läksimegi me neljapäeval välja Getriiniga ja käsime kõik põhilised baarid läbi, kuid kõik olid tühjad. Läksime siis oma lemmikbaari, kus meie baarmanist sõbrad parasjagu mingeid ettevalmistusi tegid järgmise päeva peoks. Kuna kuskil mujal niikuinii midagi ei toimunud ja nende seltskonnas on alati tore olla, otsustasime neile appi jääda. Siin on ka meie kätetöö. Ma ei ole vist kunagi nii palju õhupalle täis puhunud, kui selle õhtuga puhusin :D

Tulemus

Actionist siin meie väikeses linnas puudust ei tule. Eile õhtul lugesin uudist, kus kirjutati, et Leónis tapeti kohaliku nõukogu esinaine ära. Artiklisse lähemalt süvenedes sain teada, et tegemist oli mingite pereprobleemidega ja teda lihtsalt tulistati silla peal. Umbes kilomeetri kaugusel mu majast. Täna hommikul sain enda hämminguseks seda sama artiklit ka delfist lugeda. Täna, kui aga õhtupoole välja läksin, oli katedraali ees uskumatult palju rahvast. See muidugi eriti ei üllatanud mind, sest siin toimub väga tihti igasuguseid üritusi. Kui aga nägin, et uskumatult palju kaameraid, politseisid, kiirabiautosid ja turvamehi on kohal, siis mõistsin, et juba täna toimusid selle sama naise matused.

Vanade autode näitus

Saak turult

Nautisin ilma

Öine katedraal

Ühel päeval istusime väljas, kui meie juurde tulid 2 kutti, kes ei olnud Leónist ja uurisid mingi platsi kohta, millest meil õrna aimugi polnud. Selle peale nad uurisid , et kust me pärit oleme. Vastasime, et Eestist. Siis küsis üks kutt tähtsa häälega teiselt, et noh, mis on Eesti pealinn ? Kui teine kutt vastas Riia ja meie talle eitavalt vastasie jäi ka esimene kutt mõtlikus, sest ilmselgelt arvas tema ka et Riia. Lisaks teadsid nad Vilniust, aga sellest meie pealinnast neil küll õrna aimugi polnud..