Terve aasta Hispaanias!

Sain eelmisel nädalal häid uudiseid. Mul õnnestus pikendada enda välismaal õpingute aega poole aasta pealt aastani. See uudis mulle meeldis! Mul on veel au olla esimene inimene Tallinna Ülikoolist, kes siinses ülikoolis terve aasta veedab. Igaljuhul ma ootan teid kõiki külla siia! Kes vähegi järgmise 6 kuu jooksul hispaaniasse reisima hakkab, andku mulle teada. Äkki kohtume :)
Muideks, Eestimaa pinnal võib mind näha 30.01-16.02, ehk kes vähegi kokku soovib saada, lepime aja kokku ja saame ;)

Vahepeal on üsna mitmeid põnevaid sündmuseid juhtunud. Leónis on 2 kutti Anthony ja Erik Amsterdamist, kes õpivad hotellindust ning teevad enda praktikat San Marcose 5 tärni hostelis. Ukse peal asetseb suur kiri hostel, kuid minumeelest ei anna seda kohta ka Eesti kõige uhkema hotelliga võrrelda. Nimelt kutsusid nad mind ja paari sõpra ükspäev sellesse hostelisse, et meile väike tuur seal teha, sest tavakülastajad seda niisama vaadata ei saa. See vaatepilt, mis meil seal avanes oli uskumatult vinge. Kohe alguses sisse minnes, meenutasid suured trepid ja inimeste maalid trepi kohal Hogwartsi. Poisid siis viskasidki nalja, et kui nad vahest öösel peolt koju tulevad, siis need inimesed ärkavad piltidel ellu ja räägivad nendega, nagu Harry Potteriski. Selles hostelis on veel 13 erinevat saali. Üks suurem kui teine. Üldiselt on kõik sellised paraja suurusega- umbes 100le inimesele. Kuid mõned saalid mahutavad lausa 400-500 inimest. Kõikide korruste seintel rippusid suured maalid või maast-laeni värvitud vaibad. Tuli välja, et need vaibad maksavad umbes 70 000 eurot. Hostelis oli veel oma raamatukogu, 2 suurt siseõud ja lausa kirik. Mõni aasta tagasi tegutses ka hostelis kool, justnimelt nendele, kes hotellindust õpivad. Kõik õpilased elasid selles samas hostelis. Kuna aga valitsusel raha polnud, pandi kool kinni. Ehk nüüd seisavadki seal hostelis väga mitmed toad ja klassiruumid ilma mingisuguse kasutuseta.
Lahe oli ka see, et Erik ja Anthony elavad ise seal samas luksushostelis. Kummagi kasutuses on üsna suur 2 voodiga tuba. Kuna nad elavad toas üksi, on nad mõlemad voodid kokku lükanud ja magada saavad nad eriti suures ja mugavas voodis.
Kuna terve maja oli nii suur, siis võttis selle tuuri tegemine umbes 1,5 tundi. Peale seda otsustasime, et lähme Domino pizzasse sööma. See on koht, kus maksis 6,20 ja saad piiramatus koguses pitsat süüa ja jooke juua. Seal olles avastasid poisid, et nad ei ole mind mitte kunagi kuulnud Eesti keeles rääkimas ja palusid, et ma seda teeks. Tegingi. Peale seda oli nende poolt umbes 5 sekundiline tõsine vaikus. Mõtlesin, et mis nüüd. Järsku puhkesid kõik suure naeruga naerma. Ütlesid veel, et pole kunagi varem nii naljakat keelt kuulnud.

San Marcos

siseõu


seesolev kirik
poiste toa aknavaade (Y)
Jacob-Erik-Anthony
Nagu Klausil kombeks on, tuleb ta alati mulle mitte midagi ütlemata külla. Või siis kõigest etteteatamisajaga " ma varsti tulen." Paraku pole mul kunagi aimugi, kui pikk on tema jaoks ajaühik " varsti".
Näiteks eelmisel nädalal kirjutas ta mulle, et ta tuleb mulle varsti külla, sest ta sooviks seda head ananassimahla, mis mul ükskord oli. Teatasin talle, et paraku sai see mahl juba ammu otsa. Ta ütles, et sellest pole üldse hullu, ta tuleb ikka külla.
Peaaegu samamoodi juhtus ka mõni päev tagasi. Klaus uuris mult, et kas ma viitsiksin jõulufilme vaadata. Ütlesin, et jaa muidugi, mis kell ja kus kohas? Tema selle peale vastas et varsti, su juures :) :D
Nii siis oligi, et Klaus, Emre, Sena ja Rebecca tulid mu juurde, vaatasime üksinda kodus filmi, jõime hõõgveini, sõime küpsetatud kastaneid ja veetsime niisama mõnusalt aega.

Leónis on 2 kino. Olen nüüdseks ka mõlemas ära käinud. Mõni nädal tagasi käisin ühes väiksemas kinos koos Rebeccaga näljamänge vaatamas. Enne filmi algust ei olnud meil tegelikult õrna aimugi, kas film on inglise või hispaania keeles või äkki vähemalt inglise subtiitritega, kuid ei. Film oli läbi ja lõhki hispaania keeles, niiet ilmselgelt me kõigest aru ei saanud. Eile käisin koos Alejandroga teises kinos " the escape plani " vaatamas. See kino oli ühes suures kaubanduskeskuses ning tundus vingem, kui eelmine. Sealsete kinotoolide sees olid mingid vibratsiooniasjad, ehk kui filmis toimus mingi suurem action, hakkasid need tööle. Minu taga istus umbes kümmekond vanemat inimest, kui see tööle hakkas ei suutnud nad tükk aega naeru lõpetada :D

Ükspäev juhtus üks veider lugu. Tegin köögis süüa, kui järsku mu korterikaaslane tuli ja uuris, et kas ma kuulan hetkel bass põhjas muusikat, et see suht häirib teda, kuna peab eksamiks õppima. Ütlesin, et see ei ole mina ja hakkasime mõtlema , kustkohast see tulla võiks. Kuna meil kõik naabrid on vanemad inimesed, siis nemad need olla ei saanud. Tegime akna lahti, kuid õues oli samuti vaikus. Mõtlesime, et meil on küll all baar, kuid sellisel kellaajal on baar veel alati suletud. Seega me ei saanudki teada, kust see bass tuli.
Sellega seoses meenus mulle üks teine natuke naljakas lugu. Ühel õhtul olime kõik kodus, kui järsku koputas keegi meile uksele. Ust avama minnes leidsime sealt tagant kaks vanemas eas naabrit, kes ütlesid et meil ükskord oli suur pidu ja nad ei saanud magada. Seega nad palusid , et me järgmine kord natukene vaiksemalt võtaks. Me siis uurisime, et misasja.. millal? sest meil polnud tükk aega pidu olnud. Nemad siis selle peale teatasid et " noo.. niiumbes 3 nädalat tagasi. " :D


Kuna jõulud on kohe kohe tulemas ja sellel aastal veedan jõulud ja aastavahetuse hoopis teistsuguses kultuuris kui muidu, siis te võite mulle kõik postkaarte saata! Oleksin äärmiselt õnnelik :)
Aadress on siis :

Karolin Aariste
Calle San Lorenzo 1, 1b
León, 24007
Spain

Comments