Heategevust tegemas

Selles postituses räägin siis pikemalt enda postituse nimest, aga enne seda mainin paar eelnevat sündmust ära.

Kolmapäeval sain ühe pikema pausi ajal Jaanikaga kokku ja me läksime Balti filmi- ja meediakooli. 

Nimelt peab Marleen seoses mingi loenguga ühe lühifilmi tegema ja ta otsustas selle emotsioonide kohta teha. 

Jaanika tegi naeru ja kurba nuttu ning mina tegin ehmatus ja jonnivat emotsiooni. Kui see millalgi valis peaks saama ja ma seda näen ka, siis ilmub see ka siia :)

Reedel, käisin koos Kerliga linnas, smilersit kuulamas. Enne linna minekut helistas mulle Ivar ja ütles " Tsau karolin, kuule mul on üks suur palve sulle. Me siin poistega mõtlesime, et värvime juuksed punaseks ja nüüd palun tule ja värvi meie juuksed ära " Läksimegi siis sinna ja korraldasime asja ära. Kokku värvisime juuksed punaseks 4 mehel. Mõnel terve pea, teisel ainult otsad. 

Mõned jõudsid enne meie äraminekut juuksed ära pesta, aga Ivar seda ei teinud. Igaljuhul järgmisel päeval ta helistas mulle.  " tsau karolin, kuule räägi mulle, kas see juuksevärv tuleb välja ka pesta?" Mina selle peale et " muidugi!!" Ja siis ta teatas lihtsalt et " ahsoo, nojah, eks ma siis varsti lähen pesen :D " 

Smilers oli järjekordselt jube hea. Siiani imestan, et kuigi ma pole ta laule niii kaua aega kuulanud, siis ikkagi suutsin peaaegu kõik ta laulud kaasa laulda.

Umbes kella 3 ajal jõudsin koju, sain magama ning siis sain täpselt 2 tundi magada, kuni 05.30 üles ärkasin. 

Ehk siis siit algabki minu pealkirja all olev seiklus. Täpsemalt sain ma sellest projektist reeel teada ning otsustasin kohe osa võtta. Igaljuhul Egle üks sõber otsustas teha kodutunde taolise saate. Pere oli juba leitud ning meeskond ja asjad olemas. Perekond asus kosel, kuhu mina, maicel, mari, egle ja kristjan läksime. Kuna me tegime seda kõike vabatahtlikult, anti meile kose valla poolt võimalus ööbida täiesti tasuta oxforellis, koos söögivõimalusega. 

Meie eesmärgiks oligi aidata ühte 9 lapselist pere, kõikvõimaliku remondi ja meediaabiga. Ehk siis filmimine ja intervjuud. 

Kuna me jõudsime kohale väga vara ja meil tööd sellelhetkel eriti teha ei olnudki, möödus laupäevane päev üsna igavalt. Kui me alguses olime tavalises saunamajas ( mis oli ikkagi üsna suur ,koos saunade, suuure terrassi, magamistubade ja kaminaruumiga) siis õhtu poole paigutati meid majja, kus oli all saal kuhu mahub vähemalt 40 inimest ja suur saun koos veel suurema eesruumiga ja üleval oli 9 magamistuba. Kuni kella 11ni õhtul veetsime seal aega ainult 3kesti ( mina, egle , maicel) sest kristjan ja mari pidid tlnsse minema, aga alates sellet kellaajast liitusid meiega seal majas veel 8 töömeest ja tallinnast tulid kohale tõnis, timmu ja hergo.

Ehitustööd kahjuks nii hästi ei sujunud, kuna ühel kutil, kes selle korraldamist kõvasti kaasa aitas, hakkas megalt ninast verd jooksma. Ta tegi kõikvõimalikke asju, et seda peatada ja vahepeal korraks see tal ka õnnestus. Kui uuesti verd jooksma hakkas, läks ta Tallinnasse, et sealt abi saada, seda ta ka sai, kuid jällegi mitte kauaks. Niimoodi ta jooksis peaaegu terve päeva kiirabi vahet, sest verejooks lihtsalt ei jäänudki seisma. Lõpuks hakkas ta ka lausa verd välja köhima. Viimasel korral arst teatas talle, et kui nüüd veel jooksma hakkad, tuled siia, jääd haiglasse ja teeme sulle operatsiooni. Nii ka läks.. sest tal hakkas jälle verd jooksma. Uskumatu oli ka see, et järgmisel päeval temaga rääkides oli tal peale oppi jälle jooksma hakanud. Ning kuna ta tänase seisuga on ikka veel haiglas, siis tuli välja,et talle tehakse uus operatsioon..

Igaljuhul, pühapäeva hommikuks leppisime terve majarahvaga kokku et kell 7 on allkorrusel koosolek ja paneme paika päevaplaani, siis paraku tõusid meist üsna vähesed. Kuna Tõnis ja Timmu läksid Tallinnasse ja teised magasid siis vaatasime Hergoga kõik pühapäevahommikused multikad ära. Siis kui rahvas juba üles hakkas tõusma, tegime veel majas mõned filmiklipid, aitasime lõhkumistöödel ja kuna tegelt pidime me värvimistöödel appi minema ja sinna maani veel ei jõutud , siis meil polnudki rohkem midagi teha.
Hästi lahe oli veel see, et saime mitme pere lapsega hästi lähedaseks ja see on ainult hea :)

Kes juhtus eile TV3-e või Reporterit nägema, siis nägite ka muidugi seda , et see kõik on üks suur pettus. Igaljuhul on sellest välja kujunenud nüüd üks väga segane olukord ja kuna meedia on üks kõikvõimas allikas, mida kõik usuvad, siis nüüd ongi üsna vastik värk. Need, kes sellest aga lähemalt teavad, teavad ka seda, et tegemist ei ole pettusega, see pere saab remondi ( mis lihtsalt venis teatud asjaolude tõttu edasi) ja keegi teine seda raha endale ei võta.

Egle ja Mari

Maicel, Kristjan ja Mari

Poisid Rapunzelit vaatamas

Koosolek