24 mai - 15 juuni

Nonii,
räägin nüüd siis kõik eelnevad sündmused ära, mis vahepeal juhtunud on. Kokku tuleb neid peaaegu kuu jagu.
Mai keskel toimus Eesti seksuaaltervise liidu üritus mehed liikuma vol 2. Minu jaoks see päev just kõige paremini ei alanud. Üritus toimus Viimsi spordihallis, ning sinna jõudes avastasin, et mu rahakott koos kõikide dokumentidega on kadunud. Asja tegi veidraks see, et viimati nägin seda Viimsi bussis, kui kaardi läbi lõin ning seal ja terve tee bussist spordihallini olime koos Getriini, Mariani, Elise ja Karliga. Kui mina ei näinud, et see kuhugi kukkus, siis keegi nendest oleks ikka ju pidanud nägema. Igaljuhul panin peaegu kohe kõik pangakaardid ja asjad kinni. Nii naljakas, kui see ka pole, olin ma kõige kurvem partnerkaardi kadumise üle, sest olin juba lähipäevadel lausa 46 senti boonust sinna kogunud.. :D
Umbes nädalakese sain ma ilma raha, dokumentide, bussikaardi, juhiloa ning teiste muude sooduskaartideta olla, kuni tuli kõne politseist. Minu rahakott leiti üles!
Minumeelest nii armas oli see, et kõik teised ka täiega muretsesid selle pärast. Näiteks Viimsis, Getriin ja Marian olid parasjagu ukse juures ja panid inimesi kirja. Läksin siis nendega juttu rääkima, kuni nägin, et nad istuvad suhteliselt kurvalt seal.. uurisin siis , et mis juhtus? Selle peale tuli vastus, et nad on ikka veel kurvad, mu rahakoti kadumise üle.. niii armas oli see :D
Vaatamata minu eelmainitud rahakoti loole läks üritus hästi. Rahvast oli küll natuke vähevõitu, aga ei ole hullu. Jällegi sai seal mõõta kolestorooli, teha HIV testi, kuulata sõjaväe kohta, saada täpsemalt rulluiskude kohta teada, ning seekord oli ka Martin oma maadlusklubiga sinna tulnud. Asja tegi eriti toredaks see, et tal oli kaasas tema 2 aastane poeg, kellega mina või siis Terttu enamus ajast tegelesime.
Ta oli nii kohutavalt armas. Lahe oli ka see, et enamus sõnavarast oli seotud maadlusega. Kohe näha, et on isaga palju maadlemas käinud ;)

Raiko ja Getriin

Mais toimus veel Arenas meie kooli pidu. See erines tavalisest klubipeost sellega, et seal oli aliase võistlus ja rahvast ergutasid sõbrad, kes ennast A-rühma tegelasteks teinud olid. Kuna pidu toimus nädala sees, siis jällegi seal palju rahvast ei olnud, aga vähemalt oli kogu meie seltskond kohal.

B.A-ga

Nädalavahetusel käisin Jaanis. Reedel oli vist kõige suurem pidu, mida oma Järva-Jaani ajaloo jooksul näinud olin :D Kõigepealt sain ma Toomasega kokku ning läksime Atsi juurde vaatama palju rahvast on. Inimesi oli täpselt 3 - Ats, Mikk ja Allar. Otsustasime vahepeal mu auto ära viia, võtsime Priidu, Kuldari ja ta tüdruku ka peale ning läksime tagasi. Selleks ajaks oli rahvast kõvasti rohkem. Mingiaeg õhtul lugesime Toomasega üle 50 inimese ära seal. Hästi tore oli nii paljusid näha. Naljakas oli ka see, et mul tekkis totaalne Jaanipäeva tunne sellel õhtul, kogu selle suure lõkke ja hea seltskonnaga. Käisime veel Raimoga mingiaeg jaaniusse otsimas, aga kahjuks me neid ei leidnud..

Ainuke foto, mis sellest peost jäädvustatud sai.

Laupäeval kutsus Raimo mind burksi. Olime koos mingi rahvaga aleviplatsil, kontori ees oleva mäe otsas ja pubis. Öösel nägin veel mingiaeg Priitu, kes oma ratta mu autopeale pani. Kui ta enne seda oli ülimalt väsinud ja kohe kohe koju tahtmas, aga peale seda kui ratas ära oli pandud, tuli tal eluvaim sisse ja paistekale saime alles varajastel hommikutundidel.

Raimoga jalapilti tegemas

Selle kuu aja jooksul olen veel käinud 3 korda  linnahalli katusel. Ühe korra kursavenna Marko ja 2 korda Mari-Liisiga. See vaade, mis seal on, on super! Vasakule poole vaadates näed merd ja suuri kruiisilaevasid. Otse ees on kesklinn koos kõrgete majade, kirikute ja vanalinnaga. Paremale poole jääb kultuurikilomeetri rohelus ning kalamaja majad ning seljataga on suur meri, kus õhtuti päikeseloojangut näeb.

Ilmselgelt fotogeeniline Mari-Liis :D

Romantika Mari-Liisiga

Kuna mul mai lõpus ja juuni alguses erilisi plaane tehtud ei olnud, võtsin endale jäätisekohvikus mitu nädalat tööpäevi. Mais olin viru keskuses. Seal sain tuttavaks kolme turvamehega. Kui ma nüüd juunis Solarisse läksin, hakkas täitsa kurb kohe, sest enam ma neid viru turvasid nii tihti ei näinud.
Minu üllatuseks tegi üks turva minuga Solarise esimesel päeval kohe tutvust ja nüüd suhtlen ma Solarisest 3 turvamehe ja ühe laopoisiga.
Mõned päevad tagasi käsin kinos " pohmakas 3 " vaatamas, koos ühe ülalmainitud turvamehega. Film oli hea, niiet soovitan soojalt ;)

Jaanika - Karolin 

Lisaks on selle kuu aja sisse kuulnud veel Elina, Grete, Jaanuse, Kenni ja Smirriga Harku järve ääres olemine. Jubee mõnus peegeldus oli sellel õhtul.

Selle nädalavahetuse veetsin ma samuti Jaanis. Juba nädala alguses uuris Möllu minult, et mis ma nädalavahetusel teen. Kuna mul plaane ei olnud, siis ta palus, et läheksin temaga Koerus olevale sünnipäevale, sest arvatavasti ei oleks ta sealt eriti kedagi peale sünnipäevalapse teadnud. Olin pakkumisega nõus ;)
Laupäeval läksin kõigepealt Jaanis Martiniga ( kanarbik) välja. Jalutasime siis igalpool ümber Järva-Jaani ringi, kuni läksime kultuurimaja kõrval olevat ausammast vaatama. Sinna jõudes avastaime pingi pealt ühe väljalülitatud telefoni. Samal ajal meenus Martinile, et ta oli eile facebookis näinud, et Ivo oli kirjutanud oma telefoni ärakaotamisest. Martin tundis telefoni ära ja ütles, et see kuulub Ivole. Peale seda tuli totaalne blond hetk meil. Hakkasime mõtlema, kas meil Ivo number on. Vaatasin, mul ei olnud. Siis hakkas Martin enda telefoni kontakte läbi vaatama. Temal oli ning palju puudu ei jäänud, kui oleks helistanud Ivole. Samal hetkel meile mõlemale meenus, et ta telefon on ju siin.. meie käes ning purskasime mõlemad naerma :D
Peale seda saime Toomasega kokku ning viisime Ivo telefoni talle koju ära. Mingiaeg läksin koju, jõudsin natuke aega seal olla, kui tuligi kõne Allarilt.

Sünnipäevale jõudes oli isegi paar tuttavat nägu seal.  Kokkuvõttes oligi nii, et enamus jaanikaid tuli sinna ja neid keda ma ei teadnud oli ikka kõvasti vähem, kui sõpru :D Umbes kella 3 ajal läks enamus rahvast kuskile Koeru teisele poole, niiet sünnipäevale jäime mina, Allar, Sken, Ats ja Merilyn. Viisime siis Allariga Skeni koju ja sõitsime Koerusse tagasi sinna peole, kuhu kõik läinud olid.
Kus oli seal alles palju rahvast. Minu jaoks üllatuslik moment oli siis, kui üks minu jaoks täiest võõras  kutt mind enda seltskonda kutsus ja ütles, et " oi, sa oled ju see jalgsema tüdruk" Lisas veel, et mu vanaisa on hea tuttav tal, uuris, kuidas ta elab ja teatas veel ,et tema mäletamistmööda peaksime me kuidagi sugulased olema.. :D Nägime seal Priitu, kes palus et me ta sinna esialgsesse sünnipäevakohta tagasi viiks, tegimegi seda ja sõitsime Jaani poole tagasi,et koju minna. Selleks ajaks oli kell juba 4 läbi ja õues oli väga valge :D

Allar

Ats

Minu armsa meessoost töökaaslase kingitus mulle- ehk see on see, kui tal tööl igav hakkab :D

Vot just selline näitus on praegu Vabaduse väljaku lähedal. Ükskord, kui Kerli ja Jaanikaga sealt mööda kõndisime, pidime kreepsud saama, sest need kujud näevad nii reaalsed välja. Tegemist oleks täpselt nagu mingite inimeste vms asjadega, kes on lina all peidus. Igaljuhul kui sealt ükspäev päeval mööda kõndisin, tabas mind samasugune ehmatus, nagu esimene kordki. Aga ma olen üsna kindel ,et ma ei ole ainuke.. :D