Rootsi kruiis ja Sööremaa jaanituli

Igaastasel Rootsi kruiisil on jällegi edukalt käidud. Sellest hakkab juba sujuvalt selline igaastane traditsioon saama ning see on hea. Sellel aastal käisin ma seal koos Jaanikaga. Lisaks tulid meiega veel Triinu ja ta poiss Kristen.

koos Jaanikaga

Kristen 

ja Triinu 

Laeval olles arutasime just Jaanikaga, et kui eelmisel korral oli laevas Ott Lepland, siis oleks väga äge kui näeksime ka sellel korra kedagi tuntut. Kaua me ootama ei pidanudki, kui nägin väljas tekil kunagise Ketikoerte bändi trummarit Siimu. Hakkasin siis mõtlema, et huvitav kas ta on siin üksi, või koos terve bändiga. Mõne aja pärast nägimegi laeva koridoris tervet bändi muusikat tegemas. Jäime siis Jaanikaga kuulama neid. Kuna aga tuli välja, et turvamehed keelasid neil koridoris muusikat teha, kutsusid nad meid enda kajutisse, kus nad lugudega jätkasid.
Asja tegi minu jaoks toredaks see, et ma mõned aastad tagasi totaalselt fännasin seda bändi ja seekord sain ma nende kõigiga tuttavaks. Vahepeal kajutis mõned bändiliikmed imestasid, et mismoodi ma mõndasi laule täiesti vabalt kaasa oskan laulda. Samuti oli seal ka bändi põhilaulja, Rein Rannapi poeg Kaspar-Ikevald, kelle lauludest kunagi tõsiselt lummatud olin :D
 Kajutis nende laule kuulates tuli vahepeal ka turvamees meie ukse taha, sest muusika olevat liiga vali olnud. Ei ole ka ime, sest selles pisikeses kajutis oli trummar, 2 kitarri ja me kõik kuuekesti laulsime kõva häälega kaasa.
Põhjus, miks nad terve bändiga üldse kruiisile läksid, on see et nad lähevad 40 päevasele suvetuurile ümber Euroopa.
Jämm koos nendega kestis vähemalt poole ööni.
Hommikul tegin ma midagi, mida ma mitte kunagi oma elu jooksul veel teinud ei ole. Nimelt mediteerisin.
Õhtul rääkis mulle Kaspar sellest, ning kuna see mulle huvi pakkus, siis ta lubas hommikul mulle seda näidata ning nii me siis mediteerisimegi koos. See oli mõnusalt rahustav tegevus, mis ajas halvad mõtted eemale. Paraku paar segavat asjaolu oli, millepärast nii hästi keskenduda ei saanud, aga esimese korra kohta siiski väga hea :)

Paraku ainuke pilt, mis mul ühe bändiliikme Jörgeniga tehtud on.
Väike papude vahetus  :D

 Sadamasse jõudes läksime koos Jaanika, Triinu ja Kristeniga linna peale. Olime varasemalt Kristeni käest kuulnud, et Rootsis on hästi odavad telefonid. Loomulikult suundusimegi Jaanikaga esimese asjana telefonipoodidesse :D Hinnad tundusid tõesti jube odavad, näiteks vaatasime et iphone maksab 699 SEKi, mis tähendab umbes 80 eurot. Seega mõistsime, et Rootsis on ikka kohe väga odavad telefonid. Lähemalt siis asja uurides saime teada, et enne ostsmist peab üldse Rootsis lepingu sõlmima ja veelenam.. need hinnad seal olid ühe kuu lepingutasu + järelmaksu hinnad. Siis mõistsime, et tegemist pole üldse nii odavate telefonidega.. :D

Nägime seal ühte väga omapärase stiiliga poissi.

nomnomnom

Poest leidis Jannu ühe ägeda vee. Nimelt šokolaadivee ja see oli
parem, kui me arvasime. Nimelt oli vesi täiesti tavalise
mullivee maitsega, aga kui välja hakkasid hingama,
tuli selline mõnus šokolaadi maitse suhu.

Peale seda läksime Burger Kingi sööma ning seal meie teed Triinu ja Kristeniga lahknesid. Loomulikult käisime me Jaanikaga väga mitmes H&Mis ning veel paljudes riidepoodides. Kuna meil poole pealt hakkasid mõlemal jalanõud hõõruma, läksime ostsime endale plätud. Kuna aga plätu paelad jooksid täpselt meie hõõrutud kohtadest läbi, hakkasid ka need üsna pea hõõruma, niiet nii me siis kõndisimegi nagu kaks invaliidi ringi.
Õhtul laeva minnes tutvusime ühe mehega kes meie nimesid uuris. Kõigepealt ütlesin talle enda nime, mille peale ta väga ära üllatus.. Nimelt oli ta nimi Andre Karolin. Kui Jaanika talle ka enda nime ütles, ehmatas ta veel rohkem ära, sest tuli välja et tema nüüdseks eksnaise nimi on Jaanika Karolin. Hakkasin selle kutiga arutama, et vinge oleks see, kui ma abielluks temaga. Minust saaks Karolin Karolin.
Teine öö möödus üldjuhul üsna rahulikult. Kolmapäeval saabusime kurbade emotsioonidega tagasi Eestimaale, sest hea meelega oleks lausa pikemaks Stockholmi jäänud.

Kolmapäeva õhtu jooksul sattusin veel 2 korda sadamasse. Kõigepealt Piretiga ja siis käisin Isaga. Niiet kokku olin ma 3 päeva jooksul sadamas 5 korda.
Õhtul hiljem kutsus Mari-Liis mind piljardisse. Kuna me polnud tükk aega näinud oli meil paljustki rääkida. Piljardis olime koos Rene, Eero ja Kallega. Kui seal lõpetasime ei olnud meil absoluutselt kojumineku tuju. Niisiis uurisime, mis tal naabripoisid teevad. Maicel aga ütles, et nad jõuavad alles pooleteist tunni pärast koju, aga peale seda võib küll teha midagi. Niikauaks läksime me siis Mari-liisi juurde ning peale seda külla.
Maiceli juures vaatasime history pealt dokumentaalfilmi tulnukatest ja paranormaalsed nähtused olid meie põhiliseks jututeemaks. Kuna Mari-Liis pidi sellel ööl üksinda kodus olema, ning tal on ka varasemalt kodus igasuguseid veidraid asju juhtunud, läksin tema juurde ööseks :)
Ka neljapäevane õhtu ei möödunud mul kodus. Siis käisin Mari-Liisi, Rene, Hillari, Silveri ja veel paari teisega linnas.

Alates reedest sai meie Saaremaa seiklus siis alguse. See plaan oli mul, Jaanikal, Kerlil ja Piretil juba üsna tükk aega tagasi, sest olime lubanud üksteisele et Jaanid veedame koos. Trippi alustasime kella 2 ajal päeval. Saaremaale jõudes oli meil Timmu juba rõõmsalt vastas ja niisiis suundusimegi  temajuurde, mis meile neljaks päevaks koduks oli.
Reede õhtul läksime Lauri sünnipäevale. See koht oli mõnus sellepärast, et tegemist oli suure majaga mere kaldal. Rahvast oli seal ikka mingi 30 ringis. Keset õhtut hakkas seal täiega äikesevihma sadama. Kuna kogu action toimus täpselt meie ees mere peal, istusime kogu seltskonnaga terrassil, varju all ja filmisime/pildistasime/rääkisime äikesest.

Kerli ja Piretiga

Sõbrapilt

Eriti õnnelik Timmu koos sünnipäevalapsega. 

niimoodi me magasime

Laupäeval alustasime kõik koos trippi Pireti maakoha kanti. Lisaks käisime veel paaris mõisas, kummitavat koolimaja vaatamas, Saaremaa kohalikku pannileiba söömas ja ujumas.
 Õhtul läksime Mändjala jaanitulele. Seal esinesid terminaator ja Luisa Värk ning Lauris Reiniks. Sõpru erinevatest Eesti otsadest oli samuti palju kohale tulnud ning mõned päevad hiljem sain veel teada sõpradest, kes seal käisid, aga keda ei näinud. Pidu oli väga vinge, rahvast oli väga palju ja üle mitme aasta nägin korraliku jaanitule ära. Timmu juurde koju tagasi jõudsime varajastel hommikutundidel.

Kerli oma lemmik lammast Pireti maakohas ahistamas :D

Käisime krossivõistluseid vaatamas

ning Saaremaa kohalikku pannileiba söömas

Õhtul valmistasime Timmu juures suure
pesukausitäie kartulisalatit

Tripp Mändjala jaanitulele algas nii

Mändjalas õnnestus mul Kermot näha, kes parasjagu köieveo võistluses osales,
ning selle ära võitis

Nende kõrvadega oli selline tore lugu, et kuna Jannul sularaha polnud, ostsin meile mõlemale
kõrvad. Üks paar maksis 5eurot 2x5 on 10 eurot. Andsin müüale 20 eurose.
Tagasi sain 25 eurot ja kõrvad pealekauba :D

Pühapäeval magasime poole lõunani, siis käisime Kuressaare linna peal, jälle Lauri juures istumas ning siis läksime Elori maale. Elori maale jõudes otsusasime ära, et mina olen kaine rool ning pidin sõitma ühe eriti suure, manuaalkastiga autoga (Ma pole manuaaliga umbes pool aastat sõitnud, seega oli asi väga harjumatu )
Kuna mul ka vahtralehti ei olnud, hakkasin neid Elori maal meisterdama. Sinna oli kohale tulnud pmst sama rahvas, kes Lauri sünnipäevalgi oli. Elori maakoha tegi mõnusaks see, et tuli umbes paarsada meetrit läbi mõnusa männimetsa jalutada ja olidki privaatse mereranna ääres. Aga no samas, ei ole ju kohta Saaremaal, kus meri kaugeks jääks. Elori maalt suundusime kolme autotäiega Salme külajaanitulele. Vot seda sai ehtsaks Jaanipeoks pidada, ehk seal oli olemas kõik, mis mul ühe korraliku jaanipeoga meenub. Hästi suur lõke, suur külakiik, rahvast lastest kuni väga vanadeni, live bänd, meri jne.

Kerli oma järgmise uue parima sõbraga

ärapõlenut Maicelit jahutas külm ketšupi pudel

looduspärane vahtraleht

Elori kodust paarisaja meetri kaugusel olev priivaatrand

Salme jaanitule suur lõke

Jaanitulelt tulles viisime Kerli ja Pireti koju magama ning ülejäänutega läksime linna peale sõitma. Ega me midagi väga asjalikku ei teinud, aga vähemalt tutvusin ringi sõites aina rohkem ja rohkem Saaremaaga.
Muidugi ma lootsin, et  kuna Jaanipäeval on patrullid igalpool väljas, siis mind pannakse puhuma ja küsitakse elus esimest korda dokumenti. Paraku juhtus aga nii, et terve öö jooksul sõites ei näinud ma isegi mitte ühtegi politseiautot, rääkimata minu kinnipidamisest..
Esmaspäeval oli meil suuremat sorti plaan šhoppama minna, sest Kuressaares oli nii palju ägedaid väikeseid poode ja kaltsukaid. Muidugi ei arvestanud me sellega, et esmasp. on riigipüha ja kõik poed olid kinni. Ainukesena olid lahti suured poed ja üks normaalne riidepood. Seal sain endale kauaotsitud
neoonoranži maksiseeliku. Samuti käisime väidedavalt parimat Eesti burksi söömas. Nimelt kuskil oli
mingi katse tehtud ja just seesama Dereku burger valiti Eesti parimaks. Täitsa hea oli see tõesti, aga ma ei ütleks, et just mu lemmik. Kuna Piret jäi meist edasi Saaremaale, siis kella 4 ajal läksime mina, Jaanika
ja Kerli bussi peale, et sealt Tallinnasse sõita.
Õnneks ei tule mul nüüd Saaremaaga nii pikk vahe sisse, sest augusti alguses lähen koos Anneliga samuti Saaremaale kolmepäevasele seminarile.

Dereki burks

naiskadega