Minu elu esimene (kuid mitte just kõige edukam..) pühapäevane katoliku missa külastus
Eelmisel nädalavahetusel kutsus minu tuutor Carolina mind endale külla. Ma olin tal külas viimati augustis, kui alles siia tulin ja mul veel elamist ei olnud. Tema pere vastuvõtt oli siis suurepärane ja seega teadsin, et enne kui Eestisse lähen, pean neile veelkord külla minema.
Pühapäeva õhtul läksime Astorgasse, sest kogu ta pere oli nii üllatunud, et ma sinna kunagi sattunud ei olnud. Tegemist on natuke väiksema linnaga kui León, kuid siiski ilusa linnaga. Hiljem külastasime veel ühte väga ilusat väikest külakest, kus kõik tänavad ja majad olid kividest.
Leónis on terve see nädal toimumas suured pidustused. Mitte et see mingi ime oleks, aga noh..
Niisiis, laupäeval läksin nende juurde, õhtul läksin Carolina ja ta sõpradega peole, kus tema mõned sõbrad, kes mind ka augustis nägid, ütlesid et minu hispaania keel on uskumatult palju paranenud. Nad veel meenutasid, kuidas ma augustis ainult põhiväljendeid oskasin ja nüüd juba asjalikke vestluseid pidasin.
Kuna Carolina pere on usklik, läksime pühapäeva hommikul kirikusse. Meenutades minu jõulude kirikuskäimist ja seal ennast väga rumalana tundes, otsustasin seekord tagasihoidlikum olla ja lihtsalt vaikselt kuskil tagareas istuda. Kuna ta teistel pereliikmetel läks veel kodus natuke aega, hakkasin Carolina venna Samueliga eespool juba ees minema. Kuna Samuel , Carolina ja nende noorem õde on kõik kirikukooris, siis me mitte ei sisenenud peauksest, vaid läksime nö. esinejate uksest. Otsustasin siis nii kaua temaga seal esinejate ruumis olla, kuni missa peale hakkab ja siis lähen võtan oma tagasihoidliku tagapingi koha sisse.
Mõne aja pärast hakkasidki esinejad minema. Mind siis kutsuti ka nendega kaasa. Ma päris täpselt ei teadnud, kuhu see uks välja jõuab, aga ma eeldasin, et kirikusaali jõudes, saan märkamatult esinejate hulgast kaduda. Kui me saali jõudsime, nägin, et see uks oli täpselt kirikualtari esiotsas. Terve saal oli rahvast täis ja vaatas meid. Sellel hetkel mõistsin, et minu kadumisplaan ei saa just väga edukas olema. Kui ma seda siiski teha üritasin, ütlesid teised mulle, et "häh kuhu sa lähed? Ole siin lava ees ikka meiega. "
Nii ma siis olingi.
Missa algas kohe paari lauluga. See meenutas natuke midagi sellist, mida Usa filmides näeb, kus esinejad rõõmsalt tamburiini, väikeste trummide ja kitarride saatel Halleluujat laulavad.
Ma siis esialgu kohe ei teadnudki, kas targa näoga suud kaasa liigutada või lihtsalt vait olla. Proovisin siis esimest varianti. Ma ei tea, kas mulle vaid tundus või mind vaadati selle peale natuke kurja näoga, et ma sõnu ei osanud ja selle peale otsustasin, et ma siis lihtsalt olen vait..
Terve missa ajal käis umbes 4-5 erinevat pastorit rääkimas. Tihti tõusid inimesed püsti, et teatud lauseid öelda. Siis nad jälle istusid, kuulasid pastorit ja jälle tõusid. Mina siis mõne aja pärast tõusin juba harjumuspäraselt püsti, kuid ei.... see ei olnud see kord kui püsti tuli tõusta..
Täpselt sama asi juhtus pastori lausete kordamisega. Mitu korda oli nii, et inimesed kordasid mingit teatud juttu ja siis lause lõpus oli üks teatud sõna, mis lausete vältel kogu aeg kordus. Ma siis umbes esimesed 4 korda olin vait, aga kui see sõna mulle juba tuttavaks sai, otsustasin, et lausun ka nüüd selle välja. Kuid jällegi... nüüd oli juba uue sõna kord...
Vahepeal tuli üks pastor suure laternakujulise asjaga, mille sees oli viiruk. Seda viiruki tossu lasi ta inimeste poole, mis mind mõne aja pärast natuke uimaseks tegi. .
Missa algas kohe paari lauluga. See meenutas natuke midagi sellist, mida Usa filmides näeb, kus esinejad rõõmsalt tamburiini, väikeste trummide ja kitarride saatel Halleluujat laulavad.
Ma siis esialgu kohe ei teadnudki, kas targa näoga suud kaasa liigutada või lihtsalt vait olla. Proovisin siis esimest varianti. Ma ei tea, kas mulle vaid tundus või mind vaadati selle peale natuke kurja näoga, et ma sõnu ei osanud ja selle peale otsustasin, et ma siis lihtsalt olen vait..
Terve missa ajal käis umbes 4-5 erinevat pastorit rääkimas. Tihti tõusid inimesed püsti, et teatud lauseid öelda. Siis nad jälle istusid, kuulasid pastorit ja jälle tõusid. Mina siis mõne aja pärast tõusin juba harjumuspäraselt püsti, kuid ei.... see ei olnud see kord kui püsti tuli tõusta..
Täpselt sama asi juhtus pastori lausete kordamisega. Mitu korda oli nii, et inimesed kordasid mingit teatud juttu ja siis lause lõpus oli üks teatud sõna, mis lausete vältel kogu aeg kordus. Ma siis umbes esimesed 4 korda olin vait, aga kui see sõna mulle juba tuttavaks sai, otsustasin, et lausun ka nüüd selle välja. Kuid jällegi... nüüd oli juba uue sõna kord...
Vahepeal tuli üks pastor suure laternakujulise asjaga, mille sees oli viiruk. Seda viiruki tossu lasi ta inimeste poole, mis mind mõne aja pärast natuke uimaseks tegi. .
Kui missa läbi sai, toimus väike rongkäik küla vahel.
 |
 |
 |
 |
 |
Täpselt minu akna alla, otsustati teha umbes 30nest erinevast muusikainstrumendist koosnev näitus, mida lapsed mängida saavad. Kujutate ette siis milline möll mul hommikust-õhtuni käib siin.
Comments
Post a Comment