Reis Blanesi

Kuuldes, et Jaanika Hispaaniasse praktikale tuleb, otsustasin, et oleks tore talle külla minna. Saingi siis piletid umbes nädalakese varem ära ostetud ja neljapäeva südaöösel alustasin oma reisiga.
Reisisin siis kõigepealt Leónist üle 700 km. Barelonasse. Kuna tegemist oli öörongiga, läks üsna hästi, sest toolideks olid mõnusad nahkistmed, mille peaaegu üsna lamavasse asendisse panna said.
Üsna alguses kõndis kohe üks rongionu mööda, kes mulle üsna suure punase fliisteki andis. Mõne aja pärast tuli ta uue ringiga, sain endale mini veepudeli, mis mul siiani suveniirina alles on, sest see on lihtsalt nii armas pudel. Ka kolmas ring ei jäänud tulemata. Siis sain endale ühe väikese kotikese, kus sees olid silmaklapid, kõrvatropid ja mini hambahari koos hambapastaga. Vot see hambapasta on küll kõige minim hambapasta, mida ma eales näinud olen :D

Rongis ei maganud ma tegelikult just kõige paremini, umbes iga tunni aja tagant olin üleval ja und ei olnud ka just eriti palju. Kuid siiski läks see öine rongisõit üllatavalt ruttu. 

Enne üheksat jõudsin ma Barcelonasse. Ega ma seal eriti kaua aega ei veetnudki, sest eelmisel aastal sain selle linnaga üsna põhjalikult tutvuda. Niisiis võtsin endale esimese rongi, mis Blanesi läks ja sain veel järgmised 1,5 tundi sõita. Õnneks tutvusin Barcelona rongijaamas ühe Ecuadori tüdrukuga, kellega natuke juttu ajasin. Rongi peale minnes ma küll teda paraku enam ei näinud. 1,5 tunnine rongisõit oli suurepärase vaatega. Peaaegu terve tee sõitis rong helesinise mere ääres. Vahepeal möödusin ka suurest nudistide rannast, kuid ülejäänud kohad olid vaatamist väärt. 

rongiakna vaade

See poolteist tundi möödus seda vaadet nautides üsna ruttu. Kui rong viimases peatuses, in the middle of nowhere, keset 2 meetriseid pillirooge seisma jäi, ei olnud mul õrna aimugi, kuhu edasi minna. Tegemist oleks nagu täpselt olnud mingi pillirooväljaga, kuhu keskele otsustati raudtee ehitada.

Õnnelikul kombel kohtasin ma väljatulles jälle seda Ecuadori tüdrukut, kellel õnneks natukenegi aimu oli, kuhu minna tuleb. Mõne aja pärast jõudsime bussi peatusesse. Seal läksid meie teed jälle lahku, sest sealt tuli mul veel buss võtta ja 10 minutit kesklinna sõita. 

Sellega sai mul peaaegu 11 tunnine reis läbi ja lõpuks nägingi Jaanikat! Läksime ta hotelli, kus ta praktikal on ja elab ning panin asjad ära. Kuna ilm oli suurepärane, läksime esimese asjana sööma ja siis kohe ruttu randa.
Vahepeal olen ma ikka õnnelik küll, kui hispaania keelest aru saan. Näiteks läksime poodi, kus meid teenindas üks meesmüüja ja tema kõrval seisis üks naisteenindaja. Nad siis hakkasid omavahel hispaania keeles rääkima, et " kuule see tumeda peaga tüdruk ( Jaanika) käib üsna tihti siin, huvitav kustkohast ta pärit on?" Teine vastas sellepeale, et ta usub et Saksamaalt, et ta näeb sellise sakslase moodi välja. Ma siis hakkasin muigama ja teatasin hispaania keeles vastu et ta on pärit Eestist. Selle peale hakkasid mõlemad natuke muhelema ja tundsid ilmselgelt natuke piinlikust mu ees :D

Peale seda tutvustas Jaanika mulle linna. Õhtul hiljem ringi jalutades nägime ühte Jaanika töökaaslast, kes meist autoga mööda sõitis. Ta viis meid autoga ringkäigule. Tutvusime Blanesi kõrgustega ja samuti külastasime Lloret de Mar´i, mida kutsutakse Hispaania Las Vegaseks. Kuna õhtul oli toimumas Hispaania-Hollandi jalgpall, siis läksime baari. Nagu teada, siis Hispaanial just kõige paremini ei läinud ja pooled baaris olijatest olid üsna masendunud. Läksime veel kuskile klubisse, aga kuna rahvast ei olnud just väga palju, suundusime umbes kella 3 ajal hotelli magama.

hotellivetsuselfie

foooood

Laupäeva hommikul meil kuhugi kiiret ei olnud ja seega magasime ikka täiega. Päevaplaan oli üldiselt sama. Sõime, läksime randa ja käisime poodides kuni lõpuks ilm kahtlaselt pilve läks ja me paduvihmas olime. Kuna see vihm õhtuks eriti ei vaibunud, otsustasime, et minu viimast õhtut on üsna igav toas veeta ja seega läksime hotelli baari. Mõne aja pärast tuli meiega juttu rääkima Jaanika praktikajuhendaja. Ta ütles, et tal läheb natuke veel aega siin ja siis me võime koos teha midagi. 

Nii oligi, pidu sai baaris läbi, baar pandi kinni ja me läksime ära. Ta juhendaja tegi mulle veel töötajate ruumis natuke ekskursiooni ja see oli üllatavalt lahe. Näiteks olime hotelli köögis ja sealt läks mitumitu ust igale poole. Nägin siis ära, et ühes oli kalatoodete külmaruum, teises oli lihatoodete külmaruum, siis oli veel eraldi ruum puu-ja juurviljade jaoks, lisaks veel saia ja koogikeste ruum. Ühesõnaga neid ruume seal ikka jagus :D

Õnneks oli vihmasadu järele jäänud ja läksime välja. Jaanika praktikajuhendaja näitas meile veel mingeid paremaid baare ja millalgi öösel läksime koju jälle, sest hommikul kell 6 oli äratus juba. 

Ega see äratus just kõige rõõmurohkem ei olnud, kuid ei jäänud midagi üle. Jalutasime siis bussijaama, kust pidin bussi võtma, et rongijaama saada. Kuna seal ühtegi bussiaega kirjas ei olnud, siis ei jäänud mul muud üle kui oodata. Aega oli mul rongini umbes 45 minutit. Selle aja jooksul käis mitmeid erinevaid busse, kuid ükski neist ei läinud rongijaama. Lõpuks kui mul umbes 20 minutit jäänud oli, leidsin seina pealt ühe taksonumbri. Teadsin, et mul ei ole mõtet rohkem riskida bussi ootamisega, sest kui ma hiljaks jään, jään Blanesi rongist maha ja ka hiljem Barcelona omast, mille pilet mul juba olemas oli. Niisiis otsustasin ma takso võtta. Tallinna mõistes vist oli tegemist Tallink taksoga, sest umbes 2 kilomeetrit läks mul maksma 8 eurot. ( Mainin ära, et Barcelona-Blanesi 70 km rongipilet, maksis 6 eurot... :D )

Jõudsin siis lõpuks ikkagi õnnelikult rongi peale ja seal juhtus midagi väga hirmsat korraks. Istusin neljastes pinkides üksinda, akna all. ( 2 pinki ühel pool ja 2 pinki selle vastas). Ma ei pannud vahepeal tähele, et täpselt meie kõrvale oli tulnud teine rong ja see oli peatunud täpselt nii, et minu kõrval, teises rongis asus täpselt see sama neljane pink. Vaatasin siis aknast välja, sinna teise rongi poole ( millest ma ikka veel aru ei olnud saanud, et seal teine rong on) ja nägin ilusti enda peegeldust. Järsku nägin peegeldusest et minu vastas istus väike poiss. Mu süda vist jättis 3 lööki vahele, sest ma reaalselt ei suutnud seda uskuda :D Päriselus istusin üksinda ja peegeldusest nägin, et väike poiss istub mu vastas. Õnneks hakkas teine rong kohe liikuma ja mõistsin siiski, et poiss oli teises rongis ja tegemist ei olnudki mingi kummituspoisiga :D

Jõudsin siis jälle Barcelonasse, sealt sain Leóni rongi peale ja tulin kodupoole. Kui minu neljapäevane rong oli uskumatult mugav, siis see küll enam nii tore ei olnud. Istmevahed olid väikesed ja ebamugavad. Minu kõrval istus üks vanem tädi, peaaegu terve 7 tundi ühes asendis aga mina muudkui nihelesin ja muutsin asendeid. Vastaseljuhul poleks ma vist kindlasti seda rongisõitu üle elanud. :D

Kuid, pühapäeva õhtul kella 6 ajal olin rõõmsalt Leónis ja nii toredalt kodune tunne oli olla siin. Ma olen kindel, et Eestisse tullen, hakkan igatsema seda :)