Minu kursakaaslane Terttu kutsus mind ja veel paari kursakaaslast ühele meesteprojektile " mehed liikuma" vabatahtlikeks. Seal olles esindasime me Eesti seksuaaltervise liidu noori.
Seal said mehed mõõta enda vererõhku, kolestorooli, teha hiv teste, ronida kaljuseinal ja läbida lae all olev seiklusrada. Vabatahtlikutena pidime me toidupakikesi jagama, registreerimislauas inimesi kirja panema ja kondoome jagama. Viimase alla kulus ka kondoomi pealepaneku õpetus.
 |
| palju one kondoome |
Nagu eelnevalt mainisin, siis seal sai erinevaid teste teha. Lasin siis endal ka veresuhkrut mõõta ja samuti tegin hiv testi ära. Mõlema testi tulemuseks oli vaja näpust verd võtta. Veresuhkru oma ei kartnud ma üldse, aga kui kõik koos tüdrukutega ükshaaval hiv testi tegema läksime, siis see pani meid kartma küll.
Sest üsna naljakas on mõelda, et need järgmised paar tilka verd määravad kogu su saatuse, aga nii see paraku on. Meil kõigil oli täpselt selline tunne, nagu läheks kohe eksamile vms, süda tagus sees ja käed värisesid :D Me tegelt teadsime, et see tulemus hull olla ei saa, aga kogu see ülemõtlemine tegi meid lõpuks täiega murelikeks.
Õnneks olid meil kõigil tulemused positiivsed, st. et vastused olid negatiivsed.
Samuti uurisime hiv statistika kohta ja saime teada, et Eestis on umbes 8,000 hiv haiget, kes teavad oma haigusest. Lisaks on umbes samapalju neid, kes oma viiruse olemasolust ei tea.
 |
| Mai oma suure sõbraga- täspuhutud kondoomiga |
 |
| õnnelik laps |
 |
Ega natuke häbi hakkas küll, kui 7 aastane poiss lae alla takistusrajale läks
ja mina seda teha ei julgenud.. |
Comments
Post a Comment