Rootsii 26.03-28.03

Lõpuks ometi jõudis see aeg kätte, kus mina, maris ja elina läksime rootsi. Kõik sai alguse sellest, et Elina sai isa käest ühe tasuta kinkekaardi rootsi kruiisile, Aknaga kajutisse. See kehtib kuni märtsi lõpuni, niiet sellepärast tuli ka see võimalikult ruttu ära kasutada. 

Et laevast mitte maha jääda, olime me sadamas juba suhteliselt vara. Sadama ees jagas üks poiss mingeid soomekeelseid loteriivärke. Põhiteema oli seal siis selles, et tuli kraapida ja kui 3 ühesugust märki on võidad 10 euri. Tuli välja et võitsimegi. Lahe oli aga see, et kui maris natuke tõlkimistööd teinud oli, avastas ta, et võidu saab kätte soomest... niiet jahm , hästiläks :D
Tuli välja, et Keddy oli koos oma 3 sõbra/sõbrannaga kruiisile tulnud, niiet seltskond oli suur :)
Kuna kruiisi teemaks oli fiesta, siis esinesid seal inimesed kuubast. Niiet tantsushow oli väga värvikirev ja rütmikas. Mõlemal päeval sai ühel kindlal kellaajal minna õppima kuuba, brasiilia ja argentiina tantse, aga paraku magasime me mõlemad korrad maha selle.. 
Kui esinemist vaatasime, tundus mulle mitu korda nagu oleksin Ott Leplandi näinud. Siiski ei olnud ma päris kindel, kas see ongi tema, või lihtsalt tema moodi inimene. :D 
Põhiliseks kohaks kujuneski siiski välja kas kabaree baar või siis diskosaal. Mingi aeg, kui me diskosaalis tantsisime tuli üks eesti mees meiega juttu ajame. Nimelt tahtis ta meile jooke välja teha. Mingid joogid ta siis ostiski meile ja siis rääkisime niisama juttu. Nimeks oli tal Ülo. Tuli välja et ta on Tallinnki laeva jurist ja on ka niisama oma sõpradega laevale pidutsema tulnud. Mainis veel ka ära, et üks tema kaasasolevatest sõpradest on Ott Lepland. Siis mõistsingi, et see Oti moodi isik, keda nägin oli päriselt Ott, mitte lihtsalt temamoodi inimene. See aeg kui mulle ja marisele Otist kõikvõimalikke asju räägiti, jõudis elina ühe teise eesti poisiga tutvuda, Martin Saarega. Avastasin, et tean nüüd 4 erinevat Martin Saare nimelist isikut. Martiniga chillisime umbes kuni kella 5ni öösel ja siis läksime magama. 
Algul me tükk aega põdesime, et peaksime igaksjuhuks ikka äratuskella hommikuks panema, sest äkki me ei kuule, kui kohal oleme. Tegelikult oli aga nii, et umbes 1 h ennem sadamassejõudmist hakkas kõlaritest mingi tädi igast juttu ajama, aga kuna see oli nii kõvasti, siis tõusime kõik üles selle peale.
Peale enda valmistegemist kutsus Ülo meid enda tuba vaatama. Saime teada, et ta ööbis kapteni sviidis. Sviidi magamistuba oli umbes samasuur kui meil terve kajut. Terve suur tuba oli täis peegleid ja üleüldse oli see hästi avar. Seal olid diivanid, laud, baarilett, suur telekas ja kõige parem osa- seal oli megaasuur aken koos suure aknalauaga. Kõik mehed olid hommikul alustanud uue joominguga, et mõned neist olid juba täitsa täis. Täiega naljakas oli vaadata neid. Kokku oli neid 4. Kõigi nimesid ma täpselt ei mäleta, aga tean , et üks toredamatest oli üüberi omanik. Päeva jooksul oli neil plaan minna jääbaari. Ehk siis kohta, kus absoluutselt kõik asjad on jääst- alustades seintest ja lõpetades pitsidega. Isegi peegel oli jääst.
Mina, Elina, Maris, Keddy, Aarne ja Sven läksime linnapeale. Kuna metroopileti eest me maksta ei tahtnud ja ilm oli megailus otsustasime jala sinna minna. Muidugi kuulusid vahepeal jalutuse juurde turistifotod. Linnajõudes avastasime, et terve eesti peale pole mitte ühtegi H&M poodi , aga seal oli umbes 100 meetri peale 5 tükki neid. 
Kuna meil jalad olid jalutamisest suht väsinud, siis me eriti kaua ei šhopanud. Käisime ka Burger Kingis ja siis hakkasime tagasi jalutama. Poisid olid vahepeal ära kadunud ja kuna nad meiega niikuinii šhopata ei viitsinud, siis läksid nad juba varem laeva tagasi. Tuli välja, et nende sõbranna, kes parasjagu laevas magas, oli teinud broneeringu kogemata ainult tallinn-stockholm suunale, aga mitte tagasisuunas. Poistel oli siis ikka tükk aega jamamist, et selgitada check-ini inimestele, et nende kõik asjad on laevas jne. Lõpuks nad said kuidagi asjad selgeks räägitud ja helistasid Keddyle, hoiatades ette, mis teda check in-is ees ootab. Õnneks sattusime me selle klienditeenindaja juurde, kes seda lugu juba teadis ja Keddy saigi sisse. 
Terve päeva jooksul kõndisime me raudselt ära üle 10 km ja eriti hull oli see, et mul olid jalas kontsakingad, niiet lõpuks olid mu jalad reaalselt täiesti tuimad nagu.
Laeva väljaminekuni oli meil aega, niiet seeaeg lihtsalt istusime niisama kajutis ja rääkisime juttu. Õnneks meil oli oma meelelahutus olemas, Burger kingi lasteeinest kaasa saadud mäng, kaardid ja alias. Samuti läksin ma koos Marisega talle kapteni sviiti näitama, sest tema ju seda veel näinud ei olnud. Eriti haige oli see, et seal olles tekkis mul täielik Deja vu tunne, mis sest et ma pole kunagi kapteni sviidis käinud, neid inimesi näinud ,ega marisega koos rootsis olnud :D. 
Mingi aeg otsustas Maris ära minna, aga mul oli mõte, et oleks veel seal natuke aega veel. Paraku mu " natuke " olemsisest kujunes päris pikk aeg, sest täpselt peale seda, kui Maris ära läks, liitus kogu Ott Leplandi seltskond meiega. Tegime jooke, siis ott rääkis meedia uudiseid ta kohta, mis tegelt tõsi pole ja niisama chillisime, niiet lõpuks oli meid kajutis üle 10ne. Kuna Ülol oli laevatöötajate hulgas tuttavaid ja poed olid kinni, siis sebis ta ühest baarist meile jooki, teisest pealejooki ja kolmandast kohast terve kotitäie jääkuubikuid. Vahepeal tõi ka suure klaasitäie laimi. 
Kui klubi lahti tehti, läksime klubisse. Seal rääkisime ka niisama juttu ja panime pidu. Kuna üks oti sõpradest oli delfi fotograaf, siis sain proovida ta fotokaga pilte teha. Ülihea kvaliteediga tulid need. Siis järgmise võttena, pildistas tema mind ja otti. Tegime sellise naljapildi ,et ta istus sülle mulle, mitte vastupidi :D
Kui meil klubisolemisest igav hakkas, siis läksime kuhugi restorani poole, mis tegelikult juba ammu suletud oli. Toolide osa oli lahti, aga see koht kus oli klaver oli aedadega kinni. Ott ronis sealt üle ja hakkas klaverit mängima. Meie siis 5-6kesi samalajal laulsime kaasa talle. Vahepeal kõndis turva sealt mööda ja kuigi loogiliselt ei oleks tohtinud Ott olla seal siis turva talle mitte midagi ei teinud ja jäi ka laulu kuulama :D 
Kajutisse ma läksin mingi 3-4 ajal. Maris ja Elina juba magasid. Ma üritasin olla nii võimalikult vaikne, kui sain, aga kuidagi juhtus nii ,et ma suutsin prügikasti otsa astuda ja kõik asjad lendasid suure kolinaga välja sealt :D See killerpilk, kuidas Elina mind see hetk vaatas on siiamaani meeles mul :D
Hommikul keegi meist väga ärgata ei viitsinud ja veelenam ei tahtnud keegi meist ära minna. Väljajõudes avastasime, et väljas oli nii külm . Rootsiga ei anna isegi mitte võrrelda. Rootsis olid puudel juba pungad peal ja lilled õitsesid. 
Kui ma sadamas poest endale juua ostsin, nägin henrit ja samuti vahetasin temaga paar sõna juttu. 
Kokkuvõttes see rootsi tripp oli jälle midagi uut ja omapärast. Mul pole veel elus olnud mitte ühtegi rootsi kruiisi mis oleks igav. 
Niiet, aitähh teile suurepärase tripi eest Elina, Maris ja Keddy ! :)

Selle pildiga on haige see, et kui ära tegin selle, vaatasin hirmunult pilti ja siis
enda selja taha, sest pildilt jääb mulje nagu inimese pea piiluks sisse.
Tegelikult on seal hoopis peegli valgus ja marise põlv :D

keddy, maris, elina & me :)